Maksuvõlast suurima osa annab 3,2 miljoni krooniga käibemaks, aga maksmata on ka 1,9 miljonit krooni sotsiaalmaksu ja ligi miljon krooni tulumaksu.

Juunis 6,8 miljoni kroonini ulatunud maksuvõlg ja asjaolu, et kolmel teisel tütarettevõttel pole sel perioodil maksuhäireid olnud, pani akende-uste ja fassaadide tootjad kahtlustama, et Glaskek teeb hangetel soodsamaid pakkumisi just riigimaksude maksmata jätmise arvel. Glaskek nimetas siis kahtlustusi võlaga kaasnevaks müraks. Kahtlusi õhutas fakt, et võlgades tütarfirma nimi muudeti mai lõpus Glaskekiga näiliselt mitteseonduvaks Delooraltiks.

"Delooralt ASi äritegevus on juba peatunud aasta algusest, firma polegi äritegevust sel aastal omanud," kommenteeris firma pankrotti Glaskeki juhatuse liige ja Delooralt ASi nõukogu liige Indrek Pajuri.

Pajuri sõnul on firma pankroti detailidega kursis Glaskeki finantsdirektor Meelis Põlda, kes aga ei vastanud Äripäeva kommentaaripalvele.

Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ütles, et kindlasti aitab nimevahetus firmal jätkata suhteid välistarnijatega, kui tegu on maksuvõlgadega. "Glaskek pole ainukene, kes seda teinud on - pehmelt öeldes praegu ju nii tehaksegi," tõdes ta ja lisas, et kui halvasti läheb, tuleb pankrot välja kuulutada, kuid nimi vahetatakse, et maksuvõlg tooks firmale vähem kahju.

Soomre sõnul on akna- ja uksetootmises olukord praegu kriitiline. "See valdkond, kus me eksisteerime, on praegu väga keeruline. Ega pankrotti ka ei tehta seetõttu, et elu on hea - eks ikka sellepärast, et elu ei ole hea. Võlad tekivad seetõttu, et firmal on raske," ütles ta.

Haapsalu Uksetehasel maksuvõlga pole. Soomre ütles, et see on juhtimise küsimus. "See on nagu Eesti riigilgi, et võrreldes Läti ja Leeduga läheb meil hästi, et õigel ajal tõmmati kulusid maha. Käibed kukuvad samamoodi nagu terves sektoris. Siis tuleb õigel ajal kulude kallale minna, seetõttu on meil õnnestunud ka maksuvõlgu vältida," sõnas Soomre.

Glaskeki finantsdirektor Meelis Põlda ütles suvel, et maksuvõlg hakkas tekkima eelmise aasta lõpus, kui otsustati Tallinna tootmised üle viia Tartusse ja töölised koondada. "Maksuvõlad tekkisid turuhindade langemise, käibe drastilise vähenemise ning töötajate koondamis- ja puhkusetasude väljamaksmise tõttu, mis tekitasid kohe negatiivsed rahavood koos maksuvõlaga," ütles ta.

Suvel kinnitas Pajuri ka, et nad pole kavatsenud pankroti kaudu riigimaksude tasumist kaelast ära saada. "Meil on kogu aeg olnud plaan, et saame kokkuleppele maksuametiga. Ja kui me koondaks kõik kohustused ühte ettevõttesse ja tahaksime teise kaupa, siis tarnijad ju seda ei annaks," ütles ta.