Pangad 2010. aasta lõpuks  kasumis

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab kõrgpunkti, 8% tasemele järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi, tervelt kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust.

Seejuures on kaupade ja teenuste väljaveo maksumus jäänud tasemele, mis kujunes välja peale maailmakaubanduse suurt langust mullu novembris.

Tänavu väheneb sisemajanduse koguprodukt (SKP) Eesti Panga sügisprognoosi järgi ligi 14%.

Tarbijahinnad on suvest saadik alanenud keskmiselt 0,2% kuus; novembris täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Edaspidi sõltub inflatsiooni areng enim kütusehindade muutumisest maailmaturul ning kodumaistest maksumuudatustest.

Maksutulude laekumine vastab sügisprognoosile. Valitsus on seadnud kindlaks eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk alla 3% SKP suhtes. Üha selgemini on ilmnemas esimesel poolaastal eelarvepositsiooni parandamiseks astutud sammude mõju – keskvalitsuse tulud on viimastel kuudel olnud kuludest suuremad. Aasta viimastel kuudel suurenevad eelarvetulud tänu riigiettevõtetest võetavatele dividendidele ja muule omanikutulule veelgi. Pikemas ettevaates aitab eelarvepositsiooni parandada valitsuse otsus tõsta 2010. aastal aktsiise.

Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid. Kooskõlas sügisprognoosiga on paranenud Eesti välistasakaal, ettevõtted on nõudluse märgatava vähenemise tõttu kiirelt kärpinud tööjõukulusid ning hindade mõõdukas alanemine on aidanud kaasa konkurentsivõime säilitamisele.

Finantsstabiilsust ohustavad riskid on kevadega võrreldes vähenenud. Selle põhjuseks on rahvusvahelise likviidsuskeskkonna parem seis võrreldes poole aasta taguse perioodiga. Ühtlasi on alanenud Eesti finantssektori likviidsust ohustavad riskid ja mõningal määral paranenud ka rahvusvaheliste investorite riskihinnang meie finantssektorile. Likviidsus- ja rahastamisriske aitab edaspidi vähendada Eesti kindel liikumine euroalaga liitumise suunas.

Arvestades, et baasintressimäärad on praegu väga madalad, ei ole laenutingimused laenuvõtjate jaoks peamine põhjus, mis on pannud neid investeerimis- ja tarbimisotsuseid edasi lükkama. Sise- ja välismaine nõudlus on olnud tänavu väga nõrk, mistõttu ettevõtted ja majapidamised on tarbimist ja investeeringuid piiranud ning kasutanud sisemisi reserve. Kui nõudlus paraneb, võib laenumahu kasvu oodata alles järgmise aasta teises pooles. Seda toetab võimalik laenumarginaalide alanemine.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab kõrgpunkti, 8% tasemele järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi, tervelt kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust.