- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad 2010. aasta lõpuks kasumis
Laenukahjumid on kasvanud kevadel kardetust vähem. Selle taga on laenuvõtjate ja pankade aktiivne probleemide ennetamine ja lahenduste otsimine, et laenumaksevõimet säilitada.
"Laenukahjumite juures on allahindlused piisavalt suured. See on peamine põhjus, miks pangad pole olnud kasumlikud, Aga 2010. aasta lõpetab pangandussektor kasumis," lausus Eesti Panga asepresident Rein Minka.
Tõenäoliselt tipnes viivislaenude kuhjumine 2009. aastal ning edaspidi leiavad muutused aset märksa aeglasemas tempos. Lähiajal siiski kiiret laenukvaliteedi paranemist ei toimu, kuna eraisikute ja ettevõtete sissetulekute tase püsib madal. Reaalsektori maksevõime on endiselt see tegur, mis Eesti finantsstabiilsust kõige rohkem ohustab.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab kõrgpunkti, 8% tasemele järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi, tervelt kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust.
Seejuures on kaupade ja teenuste väljaveo maksumus jäänud tasemele, mis kujunes välja peale maailmakaubanduse suurt langust mullu novembris.
Tänavu väheneb sisemajanduse koguprodukt (SKP) Eesti Panga sügisprognoosi järgi ligi 14%.
Tarbijahinnad on suvest saadik alanenud keskmiselt 0,2% kuus; novembris täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Edaspidi sõltub inflatsiooni areng enim kütusehindade muutumisest maailmaturul ning kodumaistest maksumuudatustest.
Maksutulude laekumine vastab sügisprognoosile. Valitsus on seadnud kindlaks eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk alla 3% SKP suhtes. Üha selgemini on ilmnemas esimesel poolaastal eelarvepositsiooni parandamiseks astutud sammude mõju – keskvalitsuse tulud on viimastel kuudel olnud kuludest suuremad. Aasta viimastel kuudel suurenevad eelarvetulud tänu riigiettevõtetest võetavatele dividendidele ja muule omanikutulule veelgi. Pikemas ettevaates aitab eelarvepositsiooni parandada valitsuse otsus tõsta 2010. aastal aktsiise.
Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid. Kooskõlas sügisprognoosiga on paranenud Eesti välistasakaal, ettevõtted on nõudluse märgatava vähenemise tõttu kiirelt kärpinud tööjõukulusid ning hindade mõõdukas alanemine on aidanud kaasa konkurentsivõime säilitamisele.
Finantsstabiilsust ohustavad riskid on kevadega võrreldes vähenenud. Selle põhjuseks on rahvusvahelise likviidsuskeskkonna parem seis võrreldes poole aasta taguse perioodiga. Ühtlasi on alanenud Eesti finantssektori likviidsust ohustavad riskid ja mõningal määral paranenud ka rahvusvaheliste investorite riskihinnang meie finantssektorile. Likviidsus- ja rahastamisriske aitab edaspidi vähendada Eesti kindel liikumine euroalaga liitumise suunas.
Arvestades, et baasintressimäärad on praegu väga madalad, ei ole laenutingimused laenuvõtjate jaoks peamine põhjus, mis on pannud neid investeerimis- ja tarbimisotsuseid edasi lükkama. Sise- ja välismaine nõudlus on olnud tänavu väga nõrk, mistõttu ettevõtted ja majapidamised on tarbimist ja investeeringuid piiranud ning kasutanud sisemisi reserve. Kui nõudlus paraneb, võib laenumahu kasvu oodata alles järgmise aasta teises pooles. Seda toetab võimalik laenumarginaalide alanemine.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab kõrgpunkti, 8% tasemele järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi, tervelt kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele