Saint-Gobain Ehitustooted ASi äriüksuse direktor Hellart Kala tõi näite, kus ostumöllult ostetud soodushinnaga kinnitustarvikud osutusid kolmandiku võrra kallimaks kui sama toode kodukandi poes. "Sellest ei saa muidugi järeldada, et seal kõik tooted odavamad on. Aga kas ikka on mõtet iga asja pärast möllata? Elu jääb ju elamata," arutles ta.

Kala hinnangul on igakuiste sooduspakkumiste kasutamine psühholoogiline nipp, kus inimene meelitatakse poodi ning seal olles mõtleb ta, et ostaks veel üht-teist. "Hiljem avastad, et mujal hoopis parem hind. Kui oled korra petta saanud, ei tahagi enam hindu võrrelda ja jääd selle poe kliendiks, kust korra odavamalt kauba kätte said," lisas ta.

Ehitus Service OÜ tegevdirektor Jaanus Vihandi kinnitas, et odavate toodete eesmärk ongi klient poodi meelitada. "Loodame, et nad siis ka muud ostavad, sest ega need tooted, mida me väga odavalt pakume, pole need, mis raha teenivad," lisas ta.

Ostumöll on vaid üks Bauhofi kümnekonnast kampaaniast. "Erinevaid sooduspakkumisi teeme aastaringi. Meie mahu juures mõjutab tulemust märgatavalt see, kas meid külastab kalendrikuus miljon klienti või 900 000," rääkis Vihandi. Tema sõnul on kasumimarginaalid langenud ühes hindadega, mida põhiliste toodete osas püütakse konkurentidega võrreldes hoida 10% madalamal tasemel.

Väikestel ja keskmise suurusega poodidel on suurtega raske konkurentsis püsida. "On väikekauplused, kust saab n-ö leiva-saia kätte, aga vorst-juust tuleb ikka mujalt hankida. Just sellistel poodidel on praegu väga raske ja paljud neist on ka tegevuse lõpetanud või lõpetamas," kirjeldas Vihandi turuseisu.

"Meie oleme ausad kaupmehed, meie oma klienti ei lollita. Suured kauplusteketid tõstavad kõigepealt hinna üles ja siis teevad soodusmüüki. Mina pean oma klientidest lugu ja sellist tsirkust ei tee," oli 1997. aastast tegutseva Viimsi Kaubahoov OÜ omanik Rein Haarde resoluutne.

Ta tõi näite ehituspuitu müünud firmast, kes tõstis hinna lakke ning müüs siis soodustusi tehes tihukaupa, ja veel soodsamalt pakiga ostjale. "Ja see oli ikkagi kallim kui mõistliku juurdehindluse juures, mis kataks kulud ja annaks mõistliku kasumi. Mõistlikuks kasumiks pean kuni 10%," rääkis Haarde.

"Minu hinnangul on tegemist kõlvatu konkurentsiga. Suurtele on see muidugi ellujäämise küsimus: neil on suur töötajaskond, peremees on kaugel-kõrgel ja kogu müügistrateegia on ju sealtpoolt ette kirjutatud," märkis ta.

Ehituspoodide kampaaniad on eelkõige suunatud jaekliendile ja ehitusfirmasid need kuigivõrd ei puuduta.

SRV tegevjuht Margus Mändmets ütles, et hangivad suurema osa materjalidest allhankijate kaudu või suuremate hangete puhul otse tootjailt ja edasimüüjailt. "Seega ei mõjuta kaupluste kampaaniad meid kuigivõrd," märkis ta.

Ferdmasteri tegevjuht Meelis Tint oli sama meelt. Ta ütles, et ehituspoodide kampaaniad ei mõjuta ilmselt ka kümnemehelist väikefirmat. "See on eratarbija pidu," märkis ta.

Suuremate tarnete osas eelistab Ferdmaster jõuda tootjani või vähemalt maaletoojani. "Nii palju kui on tootjaid ja maaletoojaid, niipalju on meil ka partnereid materjalide hankimiseks. Vahel on vaja Opelit, vahel Mercedest," tõi ta näite.

PERI ASi juhatuse esimees Raivo Vesiaid ütles, et nende kindel partner on emaettevõte, kust materjali saamine ei ole probleem. "Praegune palju suurem probleem on olemasoleva laojäägi realiseerimine antud turusituatsioonis," tõi ta välja.

Autor: Tea Taruste