Äripäeva tänane kaanelugu räägib, et 27. detsembriks oli laekunud riigieelarvesse maksutulu miljard krooni eelarves planeeritust enam.
Kogu meid ümbritseva negatiivse uudisvoo taustal on see vägagi positiivne ja meeliülendav uudis. Ühtlasi on see üks kindel samm suunas, et Eesti krooni pole meil enam aastakski - juba tuleva aasta 1. jaanuaril saame suure tõenäosusega euroriikide ühtsesse perre astuda. Rahandusminister Jürgen Ligi on oma tarmuka tegutsemise (ja väikese trikitamisega) Eesti Vabariiki valitud eesmärgi suunas edasi aidanud. Jah, Ligi sõnavõtud võivad meeldida, või siis mitte, kuid tema teod räägivad enda eest. Mitte nagu see teine reformierakondlasest minister, kes räägib palju, lubab head, kiidab tehtut, kuid tulemus on…, pehmelt öeldes küsitav.
Artiklist selgub, et maksude ülelaekumine peitub väga hästi laekunud juriidilise isiku tulumaksus, mida tuli tänu mitmelt ettevõttelt võetud erakorralistele dividendidele eelarvesse 1,58 miljardit krooni enam. Just seda dividendide väljavõtmist me nimetatud väikeseks trikitamiseks peamegi. Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadam andsid pea kogu teenitud raha dividendidena riigile, kuid omad investeeringud peavad nad nüüd laenuraha arvel tegema. Eile teataski Tallinna Sadam, et sõlmis Euroopa Investeerimispangaga 180 miljoni kroonise laenulepingu. Alles novembris laenas Tallinna Sadam riigilt üsnagi kallilt (3% + 6 kuu Euribor) 800 miljonit krooni, olles veidi varem maksnud riigile dividende üle 400 miljoni krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui Äripäev päris toona Ligilt, kas see raha ühest taskust teise tõstmine pole mõnevõrra rehepaplik, vastas minister, et ei saa nimetada ebatavaliseks, kui riik maksutulude vähenemise olukorras muude tuluallikate poole vaatab: "Dividend on tasu ettevõttesse tehtud investeeringu eest. Omakapital pole "tasuta", vaid just kallis kapital," selgitas ta. Tõsi ta on. Ning ega aasta lõpus ettevõte bilansi kaunimana näitamine pole ju eraettevõtluseski tundmatu teema.
Kuid mõnevõrra üllataval kombel laekus 260 miljonit krooni eelarvest enam ka füüsilise isiku tulumaksu ning ka käibemaksu (130 miljonit krooni planeeritust enam) puhul on seis tarbimismõõnast hoolimata lootusrikas. Aktsiisegi laekus oodatust enam. Näitab see ehk elu paranemist?
Ning kuigi paljud arvavad, et maksude ülelaekumise taga on näiteks tõik, et "paljud välisfirmad võtsid devalveerimise hirmus välja oma aastaid kogunenud dividendid ja maksid selle pealt tulumaksu," või "ettevõtted enam ei investeeri ja sellepärast ei saa ka käibemaksu tasaarveldada", siis tegelikult pole ju väga suurt vahet, miks maksutulu rohkem laekus, oluline on, et euro saabumise tõenäosus 2011. aasta 1. jaanuaril suurenes tänu ülelaekumisele kõvasti. Jääb vaid loota, et aasta lõpus tavapärast ministeeriumite kulu- ja omavalitsuste laenurallit toimunud.
Autor: ÄP