Kuigi ülevõtmised said eelmisel aastal turuolukorra paranedes sisse päris suure hoo kõikjal ettevõtluses, on viimased suuremad, kuigi pahatihti kahjuks pisut vähem meediakaja saanud koondumised toimunud just tehnoloogiasektoris. Et kogu turg on jaotatud eri spetsialiteetide vahel üsna ebaproportsionaalselt, mida ettevõtted ka ise tunnistavad, siis varasema sõbraliku naabruse ja kooseksisteerimise asemel trügitakse julmalt üksteise õuele just ülevõtmiste teel.
Ajakirja Fortune hinnangul kulutavad ärid sel aastal infotehnoloogiale 1,5 triljonit dollarit. Sellest 76 protsenti ehk 1,14 triljonit läheb jagamisele tarkvara, infovõrgustiku, serverite, personaalarvutite ja teenuste vahel, kusjuures teenuste osa sellest 1,14 triljonist on peaaegu 70protsendiline. On, mille eest võidelda.
Nii on tarkvaralooja Oracle ronimas üle piirdeaia riistvara poole peale oma seni poolelioleva, 7,4 miljardi dollarilise Sun Microsystemsi ülevõtmisega, millega mahutab end n-ö sama aiapingi peale koos IBMi, Delli ja Hewlett-Packardiga. Viimati mainitud arvutitootja laiendas end 2008. aastal 13,9 miljardi dollarilise EDSi ostuga. Ettevõte tegeleb korporatiivsete süsteemide integreerimisega. See on aga pingipool, mida valitseb IBM, kes iseenesest on juba viimasel kuuel aastal võtnud umbes 20 miljardi dollari eest üle 90 ettevõtet. Nimekiri, mis demonstreerib infotehnoloogide omavahelist võitlust istumisruumi pärast on päris arvestatava mahuga ja venib aina pikemaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringfirma Pacific Crest Research asepresident Brent Bracelin peab seda IT industrialiseerimiseks. "Uues maailmas, mis saabub umbes kolme kuni viie aasta pärast, saad osta kogu paketi ühest kohast," rääkis ta. Mille pärast tehnogurud üksteisele kõrri kargavad, ongi just võitlus tarbijate pärast, et olla see õnnelik, kelle käest kasutaja kogu oma paketi ostab.
Oma paremuse kindlustamiseks, nagu öeldud, on kõige lihtsam viis osta kokku väikeseid ja andekaid ettevõtteid. Konsultatsioonifirma KPMG prognoosi järgi ongi just tehnoloogiafirmad sel aastal aktiivseimad ühinemiste ja ülevõtmiste turu tegijad. Seda eelkõige oma suhteliselt väikeste võlakoormate ja arvestatava vaba raha hulga tõttu.
Ja rahakuhjakesed aina kosuvad. Neljapäeva hilisõhtul teatas ühe mõjukama kogu sektori käekäigu iseloomustajana oma kvartalitulemused kiibitootja Intel. Kuigi tulemused olid tugevad ja ületasid ootusi kõigis tahkudes, langes aktsia hind järgmisel kauplemispäeval üle 3 protsendi. Ja mitte ainult temal, vaid kogu pooljuhtide seltskonnal, kes peaaegu kõik eelmisel aastal muljetavaldava tõusu tegid. Üks analüütik kirjeldas seda tabavalt närvilise pulli sündroomina - investorid on ajalooliste suurte tõusujärgsete kolinatega ettevaatlikuks tehtud ja isegi väga pikka paid väärivad tulemused ei suuda nende ebakindlust hajutada.
Samas prognoosib Caris & Co analüütik Ben Pang, et kulutused pooljuhtidele kasvavad sel aastal kuni 40 protsenti ja jätkavad tõusu veel mitu aastat hiljemgi.
Esialgu suurim mure on muidugi pisut hapravõitu kliendibaas, mille nõrkust aitaksid tasandada uued tehnoloogilised saavutused, mille kallal mitmed neist avalikult töötavad.
Muutused tehnoloogiamaastikul tulevad ilmselt suured ja võib-olla isegi murrangulised. Üksteise tugevusi üle trumbates pakuvad nad ka investoritele häid investeerimismõtteid.
Pikaajalistele aktsionäridele võiks huvi pakkuda need suurettevõtted, kes palju ülevõtmisi teevad ning enda kompetentse sel viisil oluliselt kasvatavad. Lühiajalist kasu jahtivad rahapaigutajad võiks tähelepanelikumalt uurida väiksemaid, säravaid ettevõtteid, kes ilmselt mingil hetkel kellegi poolt ära ostetakse.
Intel otsib võimalust näha inimmõtteid. Põneva näitena püüetest tehnoloogilise läbimurde poole on Intel sidunud end uurimisgruppidega, kes otsivad võimalusi seadmete juhtimiseks mõtte teel. Põhimõtteliselt saaks ka inimajusse istutada mikrokiibi, mis laseks tehnoloogiaseadmeid ilma füüsilise puudutuseta juhtida.
Juba praegu on Emotiv Systems välja arendanud pähe pandava seadme, mille abil saab mängida videomänge mõttejõul ilma tüüpilise joystick'ita, ning Honda demonstreeris eelmisel aastal robotkätt, mida inimene saab oma mõtete abil juhtida.
Kindlasti peaks sellega koos arenema häkkimisvastased turvasüsteemid, juba praeguste katsete järgi on võimalik sisse murda teatud tüüpi südamesimulaatoritesse ja tekitada südame arütmiaid. Inimpähe sissemurdmine võiks kaasa tuua ilmselt veel koledamaid tagajärgi.