Ehitusmaavarade arengukava jagab osapooled kahte leeri

OMX Baltic−0,29%317,23
OMX Riga0,68%961,12
OMX Tallinn−0,27%2 199,85
OMX Vilnius0,16%1 503,27
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,14%10 754,27
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,67

OMX Baltic−0,29%317,23
OMX Riga0,68%961,12
OMX Tallinn−0,27%2 199,85
OMX Vilnius0,16%1 503,27
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,71%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,14%10 754,27
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,67

Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatav ehitusmaavarade kasutamise arengukava kütab kirgi – keskkonnakaitsjad ja kildkond teadlasi leiab, et nn mäerendi kehtestamine aitaks efektiivsemalt kaevandada, ehitusmaterjalide tootjad on aga seda meelt, et rendi maksmine oleks kaevandaja suhtes ebaõiglane.

Ain AlvelaPõllumajandus.ee kaasautor

Arengukava eesmärk on selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Tööversioon näeb ette osa keskkonnatasude raha suunamise rikutud maa korrastamiseks.

Kui arengukava jõuab valitsuse lauale ilmselt lähemate nädalate jooksul, siis selle rakenduskava peab keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul valmima maikuuks.

Võimalikult efektiivse maavarakasutuse saavutamiseks soovitab TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu üle minna nn majanduspõhisele maapõuekasutusele. Tema sõnul võimaldaks see loobuda praegusest kaevandamisõiguse tasust, sisuliselt aktsiisist, mida kaevandaja maksab väljatud maavara mahu pealt. Selle asemel võiks Reinsalu nõuande kohaselt kasutusele võtta mäerendi, sisuliselt maarendi analoogi, mida makstakse hõlvatud looduskapitali eest võrdeliselt selle mahu ja kvaliteediga.

"Mäerent on arengukava koostamise ajal taas kõne alla tulnud," märkis Reinsalu. "Projekt on algstaadiumis ja raske on ennustada, millal see suhteliselt radikaalne samm majanduspõhise maapõuekasutuse suunas teoks võib saada."

Mõte mäerendist külvab aga ärevust ja meelepaha ehitusmaterjalide tootjate ja kaevandajate leeris.

Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu (EEMTL) tegevdirektor Enno Rebane peab mäerenti kaevandaja suhtes ebaõiglaseks. „Võrdlus maarendiga on kohatu, sest mäerendi puhul rentnik tegelikult ei tea, millal ta saab reaalselt rendiobjekti kasutama hakata,“ tõdeb ta. „Kui maa rentimise puhul saab kasutada koolitatud hindajaid, siis kes hindab mäerendi suurust. Näiteks mäeeraldise suurust ja asukohta, maa hinda, maavara omadusi, kasutatavat tehnoloogiat, keskkonnamõju jne.“

OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube on samuti nördinud, sest leiab, et riiklikud maavarade kasutamise eeskirjad on laest võetud ja seosetud, et mitte öelda sovetlikud ja plaanimajanduslikud. „Ükski euroliidu riik ei materda selliste vahenditega oma tootmist,“ plahvatab Haube, pidades silmas võimalikku mäerendi kehtestamist. „Mujal maksustatakse ikka seda, mida ettevõte on reaalselt teeninud, meil aga seda, mida võiksid ehk kunagi teenida.“

Haube peab ebanormaalseks olukorda, kus iga kohalik omavalitsus võib riigile ette kirjutada, kas ja kuidas selle omavalitsuse territooriumil leiduvaid maavarasid kasutada võib. Lisaks loobib tema hinnangul kaevandajatele kaikaid kodaratesse nn roheline maksureform. Õigemini selle heitlik ja ettearvamatu iseloom.

„Siinsesse ehitusmaterjalide tööstusesesse on tulnud Soome, Rootsi ja Saksamaa investeeringuid. Nii suuri kaevandusõiguse tasusid, nagu Eestis on juba kehtestatud, nendes riikides ei tunta. Edasised maksutõusud pärsivad kindlasti välisinvestorite huvi selle tööstusharu vastu,“ leiab Haube.

„Tihtipeale arvatakse, et arengukava kinnitamine lahendab kõik probleemid, ent arengukava pole võluvits,“ selgitas Raudsep. „Selle ülesanne on olukorra selgitamine. Tegelikku olukorda teades saab kinnitada arengukava edasise rakendusplaani.“

Ehitusmaavarade arengukava koostamise käigus esilekerkinud vastuoludest on võimalik lugeda 3. detsembri 2009 Äripäeva tööstuse rubriigist ja 27. jaanuari ilmuvast ajakirjast Tööstus.

Ehitusmaavarade arengukava jagab osapooled kahte leeri

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised