- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märtsis startiv vahekohus meelitab odavusega
Menetlus 1. märtsil tegevust alustavas Eesti Vahekohtus kujuneb riiklikust kohtumenetlusest kaks-kolm korda odavamaks, teatasid täna vahekohtu asutajad.
Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaat Indrek Leppik rääkis täna toimunud vahekohtu tutvustusel, et kirjaliku menetluse ja otsuse lõplikkuse tõttu kujuneb vahekohus riiklikust kohtumenetlusest kaks kuni kolm korda odavamaks.
Vahekohus hakkav poolte nõusolekul läbi vaatama kuni 400 000kroonise hagihinnaga vaidlusi. 200 000kroonise hagi sisseandmisel tuleb vahekohtule maksta 19 000 krooni, millest kaetakse kulutused kohtuasju jagavale sekretariaadile ning kohtuniku honorar. Kohtuotsuse endaga saab aga minna otsejoones täituri juurde. Sisulise külje pealt seda vaidlustada ei anna.
Riiklikus kohtusüsteemis tuleb sama kalli hagi puhul maakohtusse maksta 20 000kroonine riigilõiv, otsuse vaidlustamisel kulub ringkonnakohtusse pöördumisel sama suur riigilõiv ning riigikohtusse mineku korral lisandub 1%line kassatsioonikautsjon, rääkis vahekohtu käivitaja Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner Marko Tiiman.
Lisaks odavusele peavad asutajad vahekohtu eeliseks ka kiirust ja lihtsust. Kui mullu esimesel poolaastal kulus tsiviilasja keskmiseks lahendamiseks 185 päeva ja iga kohtuniku laual kõrgus keskmiselt 177 erinevast vaidlusest koosnev kuhi, siis kirjalikus vahekohtumenetluses kulub vahekohtu käivitajate sõnul otsuseni ilmselgelt vähem aega.
Vahekohtu kolmas käivitaja Triin Raudsepp, kes töötab advokaadibüroos Glimstedt Straus & Partnerid kohtu- ja arbitraaživaidluste advokaadina, ütles, et Baltimaades välja arvatud Läti, pole kuigi palju vahekohtuid. „Suurt arvu ei saa ka pidada heaks,“ kommenteeris Raudsepp Läti rohkem kui 160 vahekohut.
Küsimusele, kuidas peaks uut vahekohut nimetama, vastas Leppik: „Peaasi, et mitte omakohtuks.“ Leppiku väitel moodustati vahekohus alles nüüd seetõttu, et masu kasvatas klientide surve alternatiivsele kohtumenetlusele suureks.
Markko Tiimani sõnul lahendab Eesti vahekohus kõiki kuni 400 000kroonise hagihinnaga vaidlusi, välja arvatud töö- ja üürivaidlused, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik vahekohtutel ette võtta ei luba.
Paraku pole uuest kohtust kasu juba tekkinud võlatülide lahendamiseks, sest vahekohtusse minekuga peavad olema nõus kõik lepingupooled. Seetõttu võib Eesti Vahekohus reaalselt tööle hakata kaheaastase viitajaga, mil uued lepingud sõlmitakse ja nende põhjalt tüli tõuseb, tunnistas Leppik.
Justiitsministeerium tõdes, et seadus ei sea vahekohtute moodustamisele mingeid piiranguid. Eestis tegutseb praegu kaks alalist vahekohut, üks nendest on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures tegutsev arbitraažikohus ning teine loodi alles hiljuti Notarite Koja juurde. Lisaks võivad vaidlejad määrata endale ise vahekohtunikud, ainuke nõue on, et nad oleks teovõimelised.
Vahekohtumenetluse laiem kasutuselevõtt aitab kindlasti vähendada ka kohtute koormust, kommenteeris justiitsministeerium. Mis puudutab riigilõivusid, on ministeeriumi sõnul nende eesmärgiks katta kohtumenetluse kulusid, mitte riigile tulu teenida. Üldjuhul on kohtumenetluse kulud suuremad kui riigilõiv, lisas ministeerium.
2009. aasta riigieelarvesse pidi justiitsministeeriumi haldusalast ehk kohtutest laekuma ligi 380 miljonit krooni. 2010. aasta eelarvesse on kohtutest plaanitud riigilõivudena saada ligi 191 miljonit krooni.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele