Märtsis startiv vahekohus meelitab odavusega

Lisaks odavusele peavad asutajad vahekohtu eeliseks ka kiirust ja lihtsust. Kui mullu esimesel poolaastal kulus tsiviilasja keskmiseks lahendamiseks 185 päeva ja iga kohtuniku laual kõrgus keskmiselt 177 erinevast vaidlusest koosnev kuhi, siis kirjalikus vahekohtumenetluses kulub vahekohtu käivitajate sõnul otsuseni ilmselgelt vähem aega.

Vahekohtu kolmas käivitaja Triin Raudsepp, kes töötab advokaadibüroos Glimstedt Straus & Partnerid kohtu- ja arbitraaživaidluste advokaadina, ütles, et Baltimaades välja arvatud Läti, pole kuigi palju vahekohtuid. „Suurt arvu ei saa ka pidada heaks,“ kommenteeris Raudsepp Läti rohkem kui 160 vahekohut.

Küsimusele, kuidas peaks uut vahekohut nimetama, vastas Leppik: „Peaasi, et mitte omakohtuks.“ Leppiku väitel moodustati vahekohus alles nüüd seetõttu, et masu kasvatas klientide surve alternatiivsele kohtumenetlusele suureks.

Markko Tiimani sõnul lahendab Eesti vahekohus kõiki kuni 400 000kroonise hagihinnaga vaidlusi, välja arvatud töö- ja üürivaidlused, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik vahekohtutel ette võtta ei luba.

Paraku pole uuest kohtust kasu juba tekkinud võlatülide lahendamiseks, sest vahekohtusse minekuga peavad olema nõus kõik lepingupooled. Seetõttu võib Eesti Vahekohus reaalselt tööle hakata kaheaastase viitajaga, mil uued lepingud sõlmitakse ja nende põhjalt tüli tõuseb, tunnistas Leppik.

Justiitsministeerium tõdes, et seadus ei sea vahekohtute moodustamisele mingeid piiranguid. Eestis tegutseb praegu kaks alalist vahekohut, üks nendest on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures tegutsev arbitraažikohus ning teine loodi alles hiljuti Notarite Koja juurde. Lisaks võivad vaidlejad määrata endale ise vahekohtunikud, ainuke nõue on, et nad oleks teovõimelised.

Vahekohtumenetluse laiem kasutuselevõtt aitab kindlasti vähendada ka kohtute koormust, kommenteeris justiitsministeerium. Mis puudutab riigilõivusid, on ministeeriumi sõnul nende eesmärgiks katta kohtumenetluse kulusid, mitte riigile tulu teenida. Üldjuhul on kohtumenetluse kulud suuremad kui riigilõiv, lisas ministeerium.

2009. aasta riigieelarvesse pidi justiitsministeeriumi haldusalast ehk kohtutest laekuma ligi 380 miljonit krooni. 2010. aasta eelarvesse on kohtutest plaanitud riigilõivudena saada ligi 191 miljonit krooni.