Vaher: kehvalt töötav kohus sunnib vaidlejad alternatiive otsima

Kui pooltel on soov asja lahendada vahekohtus, mis igal juhul eeldab vastavat kokkulepet, on ilmselt raske kõigutada palju aastaid tegutsenud ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu positsiooni ja head reputatsiooni.

Põhimõtteliselt on ka kaubanduskoja arbitraažikohtu puhul võimalik kokku leppida, et asja lahendab üks arbiiter ja et menetlus toimub kirjalikult. Samuti on pooltel võimalik kokku leppida ad hoc arbitraažis ehk asja andmises lahendamiseks poolte poolt ühekordselt valitud arbiitrile, kes ei tööta ühegi arbitraažiinstitutsiooni juures.

Võimalus on anda ka vaidlus lahendada hoopis lepitajale. Sinna kõrvale tekiks siis alternatiiv anda asi uuele moodustatavale vahekohtule. Seega valikuid on mitmeid, kuid kõik tavakohtu alternatiivid eeldavad pooltelt mõistlikku asja lahendamise soovi.

Suurimateks praktilisteks probleemideks või väljakutseteks on eelkõige kaks asja: esiteks, kui pooltel on erimeelsus ja vaidlus juba tekkinud, ei suudeta enamasti kokku leppida ka vaidluse lahendamise viisis, mis tähendab, et pöörduda tuleb tavakohtusse, ja teiseks, kui pooled lepingut sõlmides juba ette vahekohtu alluvuses kokku lepivad, kiputakse eelistama tuntud ja pikaajaliselt tegutsevat institutsiooni.