Firmajuhtide sõnul nõuavad võlad tööd

Neiser lõpetas ekspordi paljudesse riikidesse, kuna ei saanud enam ekspordigarantiisid. "Kes meile seal võlgu olid, jäidki meile võlgu," ütles Ala-Jyrä.

Kõige ebameeldivam kogemus oli tema hinnangul Iirimaa ja Hispaaniaga. "Ärikultuur on ka seal natuke teistsugune kui siin, et ega see kiita ole. Sellepärast lõpetasime ka ekspordi sinna, kuna oli näha, et see ei lõpe hästi. Seal tekkis majanduskrahh ka varem kui siin ja oli palju järsem," rääkis mööblitootja.

Neiseri põhiturg on olnud aastaid Venemaal ja venelastega on olnud ka kõige vähem probleeme. "Kui nad on lojaalsed, siis nad on lojaalsed, maksavad kasvõi viimase raha ära," märkis Ala-Jyrä. Soomlased ei ole samas kõige paremad maksjad., ütles ärimees hõimuvendade kohta. Soomes läks mullu ridamisi pankrotti väikesi firmasid, mis jäid kõik pisut võlgu.

AS Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel sõnas: "Kuna Tallinna Kaubamaja tegevuseks on jaekaubandus, siis selle spetsiifika tõttu ei ole võlgnevused meie jaoks probleemiks – klient tasub kauba eest selle kättesaamisel."

Logistikafirma Smarten juht Mait Milleri sõnul sõltub võla kättesaamise raskus eelkõige sellest, kas võlgnikul on huvi või vajadus kauba ja teenuse müüjaga edaspidi äri ajada või mitte.

"Smartenis kasutame töös võlgnikega ka võlgade sissenõudmisega tegelevate firmade teenuseid ja inkassofirmasid. Raske ja aeganõudev töö on see igal juhul," lausus Miller.

Äripäev küsis täna, kui raske on võlgnikult raha kätte saada.