Kosmosekoerad lennutasid disainibüroo kujundusorbiidile

Tallinna kesklinna ühe kivimaja kolmanda korruse pruunilt raudukselt võib leida kriidikirja "Laika, Belka, Strelka". Ei, tegu pole teps mitte tuntud kosmosekoerte varjupaigaga, selle ukse taga asuvad hoopiski tunnustatud disainibüroo tööruumid.

Kosmilise nime taga peituvad kunstnik Krista Lepland ja sisearhitektid Malle Jürgenson ning Tea Tammelaan on ühiseid projekte vorminud juba aastast 1997. Nimesaamine olnud lihtne. "Üks tuttav soovitas, pealegi oleme me kõik pärit sellest ajast, kui kuulsad koerad kosmosesse lennutati, ehk siis kuuekümnendate algupoolelt," selgitavad nad.

Kuidas siis juhtus, et selline kooslus üheksakümnendate lõpus kokku sai?

"Oleme pärit erinevaist Eesti paigust - Malle Pärnust, Tea Virumaalt ja Krista Tallinnast. Kokku viis meid ERKI (Eesti Riikliku Kunstiinstituudi) ruumi- ja mööblikujunduse kateeder. Malle ja Tea lõpetasid selle kaheksakümnendatel, Krista käis kaks aastat, lõpetas aga maalikunsti eriala. Kümmekond aastat pärast kooli lõpetamist, siis kui lapsed parasjagu suured, tekkis soov taas energilisemalt töö kallale asuda," tutvustavad nad end. "Kui alguse peale tagasi mõelda, siis enam nõnda kui toona ettevõtlusse ei sukelduks. Lisaks loomele on maailm täis ka erinevaid numbreid, mida tahes-tahtmata peab aeg-ajalt paberile ritta seadma ehk siis raamatupidamist tegema, sellest kõigest polnud meil aga aimugi," arvab Krista Lepland. Tunduvalt rohkem aimu oli neil aga sellest, kuidas muuta vaatajale nauditavaks tavaliselt igavaks ja tolmuseks peetav muuseumiinterjöör, kontor või kodu.

Esimeseks tööks oli Malle Jürgensoni sõnul Tallinna Raekoja platsi servas asunud kohviku sisekujundus. "See on pärast seda hoogsalt omanikke vahetanud, aga praeguseni on alles meie valitud põrand ja aknalauad. Edasi tulid mitmed muuseumid ja näitused nii Tallinnas kui ka Tartus. Eriti pikaajaline koostöö seob meid Tartu mänguasjamuuseumiga. Alustasime seal peamaja sisekujunduse ja püsiekspositsiooniga, nüüd oleme jõudnud aga juba neljanda ehk siis teatrimajani, mis peaks uksed avama tänavu kevadel," lisab ta.

Milline on vahe, kujundades korterit või pannes paika püsiekspositsiooni?

"Korteri või maja sisekujundust tehes on asi kuidagi delikaatsem, jääb see ju ikkagi väikese inimrühma kasutada, hinnata, kui pole tegu just esindusruumidega," sõnab Tea Tammelaan. Seega tuleb arvestada rohkem ehk ka omanike maitse ja soovidega.

"Muuseumis on sihtgrupiks tuhanded külastajad, kes kõik peaksid väljapanekust midagi huvitavat ning uudistamisväärset leidma," ütleb Tammelaan. "Muuseumi puhul on hästi oluline see, et mingid esemed ja detailid, mis peavad kindlalt kokku kuuluma, saaksid süsteemselt, ent aga samas ka loovalt ja vaatama kutsuvalt välja pandud. Ega kõike kaunisvara, mis fondide sügavuses peidus, jõua korraga välja panna, selleks on vaja veel palju-palju uusi näitusi korraldada."

Kusagile mälestustesse on ilmselt paljudele jäänud seoses sõnaga "muuseum" kummitama midagi tolmust ja igavat. Milline on üks tänapäevaselt värske väljapanek?

"Siin on paljugi muutunud, vähemalt viimase kümmekonna aastaga. Klaasvitriinide taga tolmu koguvaid nukke ei taha ju keegi vaadata. Kui väljapanek on sama huvitav ja mänguline, kui on seda laste unistused tõelisest mängumaast, siis see ju kutsub vaatama. Muuseum peab ennast paremini müüma. Et seda teha, tuleb tal vaatajat millegagi meelitada. Olgu selleks siis mingid teemanäitused või üritused, mida nende taustal korraldada annab," arvab kolmik üksmeelselt.

Nad lisavad, et muuseumis on piisavalt inimesi, kes oma teadmiste ja nõuannetega muudavad koostöö kujundaja jaoks tunduvalt lihtsamaks. "Samuti tuleb eelnevalt läbi käia hulk materjale, mis teemaga seotud. Vahel oleme meiegi kasvanud ja kujundanud koos muuseumiga. Nii oli see näiteks maanteemuuseumi puhul, kus alustades olid olemas ainult hooned ja mingid kogud alles hakkasid tekkima. Praegu on peahoone valmis ja kujundusjärg jõudnud õuealade kätte."

Teie disainibürool puudub kodulehekülg ja ega ka internetist peale uudisnuppude töö tunnustamise kohta suurt miskit ei leia. Kuidas tellija teid leiab?

"Kodulehe järele pole tõesti siiani veel vajadust olnud, aga eks ta ükskord tuleb. Tellija leiab meid tehtud tööde põhjal. Kui oled jätnud hea märgi maha, pannakse seda tähele ja tunnustus uute tellijate näol jõuab ringiga meieni," selgitab Jürgenson.

"Loomulikult päritakse tihti ka eelmistelt tellijatelt koostöö sujumise kohta. Ega alati pole koostöö päris pilvitult kulgenud, aga kõik probleemid on saanud positiivse lahenduse," lisas ta.

Ka praegu, vaatamata keerukale majandusolukorrale, töid jagub.

Üheks huvitavamaks ettevõtmiseks on sisearhitektide sõnul Tartu Tähetorni kujundamine muuseumiks. "Seal on tänu pidevale tegutsemisele säilinud alates Wilhelm Struve aegadest huvitavaid astronoomilisi instrumente ja materjale. Samuti pakub põnevust Tartu teaduskeskuse AHHAA sisekujundus ja juba vana koostööpartneri, Tartu mänguasjamuuseumi teatrimaja valmimine. Loodetavasti toob uusi töid ja väljakutseid ka tulevik."

Tartu mänguasjamuuseumi teatrimaja ehk Teatri Kodu on tõenäoliselt kogu maailmas ainulaadne kultuurikeskus, kus lastele ja peredele mõeldud teater saab inspiratsiooni muuseumist.

Teatri Kodus hakkavad lisaks etendustele toimuma ekskursioonid, meisterdamiskursused, rollimängud ja teised põnevat teatrimaailma tutvustavad tegevused.

Teatri Kodu (aadressiga Lutsu 2) on üks vanemaid puitehitisi Tartu vanalinnas.

Hoone pärineb 18. sajandist ning seda kaunistab ainus barokkstiilis portaal Tartus. Hoone keldrist on leitud keskaegsete hoonete müüre ning haruldane hüpokaustahi.

2010. aasta kevadel valmiva teatrimaja näol lisandub mänguasjamuuseumi kompleksi enam kui 800 ruutmeetrit pinda.

Teatrimaja projekteeris OÜ ARC Projekt, sisekujunduse teeb OÜ Laika, Belka, Strelka. Hoone renoveeris AS Tartu Ehitus.