- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,42
- OMX Baltic−0,24%319,53
- OMX Riga0,65%977,43
- OMX Tallinn−0,19%2 228,58
- OMX Vilnius−0,17%1 510,75
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 1000,42%10 541,69
- Nikkei 2251,05%70 683,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Poola ei pea euro käibelevõtuga kiirustama
Skrzypek kirjutab, et ülemaailmne finantskriis jättis Poola suhteliselt puutumata – mullu suutis riigi majandus 1,7% kasvada kui kogu muu Euroopa Liidu majandus oli keskmiselt 4,2%ses languses. „Kunagine Kesk-Euroopa probleemiriik eristub Euroopa muremaastikul eduloona,“ nendib Skrzypek.
Olulise põhjusena võimaldas sellist arengut Poola ujuv valuutakurss, mis turgutas kasvu ning kärpis jooksevkonto defitsiiti inflatsiooni importimata. Ajavahemikul 2008-2009 alanes zloti kehtiv reaalkurss ligi 20%, aidates kärpida jooksevkonto defitsiiti. Euroala tänaste probleemide ja Poola edu valguses „tekib küsimus, kas me peaksime euroga liitumise eeltingimusena kiirustama liituma jäiga vahetuskursi mehhanismiga,“ kirjutab autor, kinnitades, et pikemas perspektiivis on siiski ka Poola eesmärk euro käibelevõtt.
Skrzypek märgib, et euroala perifeeriariikide konkurentsivõime kaotus ja Kreeka probleemid on selge õppetund, et miski ei asenda iga riigi enda jõupingutusi oma konkurentsivõime parandamiseks, eelarvedistsipliinist kinnipidamiseks ning töö- ja kaubaturgude paindlikkuse tagamiseks. Euroalasse kuulumine pole siinkohal määrav. „Hea töö saab tasutud,“ nendib autor ja viitab sellele, et Poola riigi 10aastaste zlotivõlakirjade intressimäär on 5,6%, euroala riik Kreeka laenab aga raha enam kui 7%se intressimääraga.
Skrzypek kirjeldab, kuidas Poola keskpank toetas kriisi ajal riigi finantssüsteemi odavamate laenudega ning kuidas riigi valitsus lasi majanduse toetamiseks eelarvepoliitikat lõdvemale. Nüüd, kus majandus on juba jõudsamal kasvul, on aeg säästukuuriks, et 7%le SKPst küündiv eelarvedefitsiit normi saada.
„Vajalikud strukturaalsed reformid parandavad pikemas perspektiivis Poola võimet euroala kriteeriumid täita. Kuid euroga liitumise soov tuleb ühendada vajalike kaalutlustega. Me ei pea end siduma ajakavadega, mis võivad osutuda kahjulikuks. Tugeval alusel majanduskasv ning mõistlik võla- ja defitsiidipoliitika on võimalikud nii euroala sees kui väljas. Euro käibelevõtuga kiirustavatel riikidel võivad esmased ülesanded täitmata jääda. Sellised riigid nagu Poola, kes varuvad aega ja teevad oma kodutööd, võivad aga kokkuvõttes kindlustada jätkusuutlikuma majandusstruktuuri, tänu millele nad on pikemas perspektiivis eurole üleminekuks paremini valmis,“ kirjutas Skrzypek.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele