Keskpank soovitab riigil kulud tänavusel tasemel külmutada

Lipstoki hinnangul eeldab pikaajaline eelarvepoliitika täiendavaid otsuseid ning eesmärkide saavutamiseks on vaja kasutada lisameetmeid. Arvestades, et maksukoormus on viimasel aastal kiirelt kasvanud, tuleks eelistada kulusid puudutavaid meetmeid, märkis Lipstok.

"2013. aastaks peaks kindlasti eelarveülejääk ja ülejäägist tulenevad positiivsed näitajad olema laua peal," selgitas keskpanga president.

Eesti Pank järeldab, et hinnatõususurve pole suur. Lipstok toonitas, et tulutase on kriisis rohkem langenud kui hinnatase ning selle tulemusena otseseid surveid inflatsioonile pole ka näha.

Lipstoki sõnul on praegu vara majanduse kasvu kohta väga optimistlikke järeldusi teha. Arvestades varasemate aastate võlakoormuse kiiret kasvu ning pankade ettevaatlikku käitumist, võivad kasvunäitajad tulla heitlikud ning märke, mis lubaksid pikaajalist hoogsat kasvu, on vähe, möönis ta.

Pankade surve ettevõtete finantsvõimenduse vähendamiseks võib pärssida ettevõtete investeerimistegevust ning seeläbi ka lühi- ja pikaajalist kasvuvõimekust, kirjutatakse keskpanga prognoosis.

Eften Capital ASi juht Viljar Arakas pidas viimast väidet ettevõtete kasvuvõimaluste kohta tõeseks. "Pangad on oma laenumahtusid Eestis vähendanud," tunnistas ta.

Uute investeeringute puhul on aga kehtivaid laenutingimusi arvesse võetud, märkis fondijuht, mistõttu ei saa öelda, et pangad laenu ei anna. "Laenu antakse teistel tingimustel kui buumi ajal," põhjendas Arakas. Kui pankade pakutavate tingimustega arvestada, siis projektid leiavad ikka rahastust, möönis ta.

Küsimusele, kas see aga investeerimistegevust ka pärsib, vastas Arakas, et see pärssimine on mõnes mõttes hea, sest kunagi oli omafinantseeringu osa väga väike ja mõnes projektis puudus see üldse. "Oleneb, kuidas sellesse suhtuda. Ma ei ütleks, et see tingimata halb on," lausus Arakas.