Pensionifondide haldurid paanikaga kaasa ei läinud

"Viimased Kreeka võlakirjad müüsime jaanuaris," märkis SEB fondijuht Vahur Madisson. "Kreeka olukorra ebaselgus väljendub ka nende võlakirjade hinnaliikumises. Ilmselt sunnib ebaselgus investoreid ka praegu Kreeka võlakirju müüma," nentis Madisson. Ta ütles, et nad jälgivad Kreeka olukorda, kuid tõenäoliselt ei osta sealseid võlakirju juurde. "Me ei kaalu nii, et kui on soodne, siis ostame. Loomulikult me jälgime olukorda, aga praegu veel ei mõtle ostmisele."

Kui SEB müüs Kreeka võlakirjad jätkuva ebakindluse tõttu maha, siis Swedbank suurendas tänavu aasta algul oma investeeringuid, veebruari seisuga oli Kreeka valitsuse võlakirjade all Swedbankil umbes 200 miljonit krooni eestlaste pensioniraha.

"Kreeka, kes väga suure tõenäosusega saab juba lähipäevil rahvusvahelise finantsabi paketi, ei pea viimase teokssaamisel lähiaastal finantsturgudelt raha juurde laenama. Seetõttu ei ole ka reitingu muutmisel lühikeses perspektiivis suurt mõju. Swedbank Investeerimisfondid omab Kreekas vaid lühiajalisi võlakirju, mille lunastamiseks peaks nimetatud abipaketiga antavast rahasüstist piisama," rääkis Swedbank Investeerimisfondide juht Agnes Makk. Praeguseks on Swedbanki pensioniraha Kreekas kerkinud üle 225 miljoni krooni.

Ja miks peaks Kreeka võlakoorem meie enda taotlust muutma? Me oleme oma otsuse teinud täie teadlikkuse juures, võtnud ELi liitumislepingus eurotsooniga liitumise kohustuse ja eurotsoongi on laienemise eesmärgiks seadnud. Ajastus ei muudaks siin midagi.

Peaaegu kõik meie laenud on eurodes ja Euriboriga seotud on neist enamik. Peamiselt eurodes käib ka väliskaubandus ning partnerid pärinevad EList ja eurotsoonist. Sealt tulevad ka meie välisinvesteeringud. Kurss on meil euroga seotud niikuinii ja iseseisva rahapoliitika asemel allume paratamatult Frankfurdi otsustele. Kõik, mis eurotsoonis toimub, saab seega meile osaks, sõltumata meie rahaühiku nimest, välja avatud see usaldusväärsus, mis suurel valuutal väikese ja tundmatuga võrreldes on. Abipaketis osalemine ei ole meie arutluse all olnud.

Andres Lipstok, Eesti Panga president

Kreeka kriis on meist praegu ikkagi väga kaugel, otseselt neid siduskohti on raske isegi kiirelt välja mõelda.

Arvan, et Kreeka puhul on hästi tõsine lugu neile endile ja eurotsoonile tervikuna, ja praeguseks need sammud, mis Kreeka on astunud, on loogilised.