Mängusõltlane võib saada riigisaladuse loa

Justiitsministeeriumist kooskõlastusringile saadetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi oli kuni tunamullu 1. jaanuarini kehtinud seaduses ühe riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise alusena kirjas asjaolu, et isikule keeldutakse loa andmisest, kui tal on "kinnistuvaid harrastusi", mis võivad kaasa tuua tema majandusliku või muu sõltuvuse.

Tõepoolest, kõige sagedamini tuvastatakse julgeolekukontrolli käigus, et isik on sattunud majanduslikesse raskustesse, kuna tal on kujunenud välja harjumus käia hasartmängukohtades ning seejuures kaob kontroll oma mängukire üle ja suurem osa sissetulekutest jääb üha sagedamini hasartmängukohtadesse.

Samas eeldab kehtiv seaduse sõnastus, s.o hasartmängusõltuvus, meditsiinilise diagnoosi olemasolu.

"Eelkõige tuleksid antud punkti puhul kõne alla isikud, kes on teinud Kaitsepolitseiametile ülestunnistuse Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse kohaselt," kirjutavad seletuskirja autorid.

Asjaolu, et keegi on kunagi teinud oma koostöö kohta ülestunnistuse ei tähenda automaatselt seda, et ta ei kujuta endast enam ohtu riigi julgeolekule ning võiks saada riigisaladusele juurdepääsuloa.

"Seetõttu on vajalik anda julgeolekukontrolli teostavale asutusele võimalus võimalike julgeolekuriskide ilmnemisel anda alus juurdepääsuloa andmisest keeldumiseks," lisab seletuskiri.

Ühtlasi muutub riigisaladuse loa saamine problemaatiliseks ka inimestele, kes on hakkama saanud ametialase süüteoga. Samuti nende jaoks, kes on kaitseväes enda võimu kuritarvitanud ja enda ametiseisundit ära kasutades salakaupa vedanud.

"Sellised teod näitavad selgelt isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning riiki üldse ja riigisaladuse usaldamine sellise isiku kätte on küsitav," seisab seletuskirjas.

Isiku usaldusväärsus on küsitav ka juhtudel, kus ametialase või riigivastase kuriteo uurimiseks alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise või karistuse ebaotstarbekuse korral ja kui süü ei ole suur, ning kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.

"Sellistel juhtudel on isik tunnistanud, et ta on talle etteheidetava teo toime pannud, samas teda ei karistata karistusõiguslikus mõttes. Seega tegu on tehtud – riigi täitevvõimu ja haldustegevuse õiguspärasust on kahjustatud. Inimene on väljendanud oma suhtumist riigi õiguskorda ja riigi toimimisse, kuid kehtiva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt on ta vaatamata sellele piisavalt usaldusväärne, et anda talle tingimusteta juurdepääsuluba riigisaladusele," ütleb seletuskiri.

Justiitsministeeriumi väitel on praktikas ette tulnud juhtum, kus isiku suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus ametialase võltsimise tunnustel ning see menetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu vaid mõni kuu enne seda, kui isik esitas taotluse riigisaladusele juurdepääsu loa saamiseks.