- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,98%39 593,72
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mängusõltlane võib saada riigisaladuse loa
Edaspidi võivad riigisaladuse loa saada ka hasartmängusõltlased, välisriigi luure endised kaastöötajad ja riigivastase kuriteoga hakkama saanud inimesed.
Justiitsministeeriumist kooskõlastusringile saadetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi oli kuni tunamullu 1. jaanuarini kehtinud seaduses ühe riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise alusena kirjas asjaolu, et isikule keeldutakse loa andmisest, kui tal on "kinnistuvaid harrastusi", mis võivad kaasa tuua tema majandusliku või muu sõltuvuse.
Tõepoolest, kõige sagedamini tuvastatakse julgeolekukontrolli käigus, et isik on sattunud majanduslikesse raskustesse, kuna tal on kujunenud välja harjumus käia hasartmängukohtades ning seejuures kaob kontroll oma mängukire üle ja suurem osa sissetulekutest jääb üha sagedamini hasartmängukohtadesse.
Samas eeldab kehtiv seaduse sõnastus, s.o hasartmängusõltuvus, meditsiinilise diagnoosi olemasolu.
Seda ei pruugi inimesele pandud olla ja selle saamine ei pruugi olla julgeolekukontrolli seisukohast vajalik, kui on niigi selge, et inimene on kergesti mõjutatav oma majanduslike raskuste ja mängukire tõttu ning seeläbi kujutab endast julgeolekuriski ja võib seada ohtu salastatud teabe hoidmise.
"Lisaks isikutele, kes kulutavad suurema osa oma sissetulekutest kasiinodes, tuvastatakse aeg-ajalt julgeolekukontrolli käigus ka isikuid, kes on kaotanud kontrolli oma harjumuse üle võtta nt SMS-laene ning on seeläbi sidunud ennast rahaliste kohustustega, mille täitmine käib üle jõu," seisab eelnõu seletuskirjas.
Samuti on tulnud ette olukordi, kus isikul on hobi, mille rahastamisele ta kulutab suurema osa oma sissetulekutest, nii et igapäevased elukondlikud maksed jäävad seetõttu tegemata.
Uus seaduseelnõu jätab julgeolekukontrolli teostajale võimaluse teatud juhtudel siiski isikule riigisaladusele juurdepääsuluba anda, kui julgeolekukontrolli käigus nähtub, et inimene saab aru, et ta on oma käitumisega tekitanud või tekitamas endale majanduslikult raske olukorra ning on asunud tarvitusele võtma meetmeid olukorra parandamiseks.
Seni kehtinud seaduse järgi on tahtlikult toime pandud riigivastase kuriteo teinu alatiseks riigisaladuse loast ilma. Edaspidi võivad riigivastase kuriteoga hakkama saanud inimesed, kes on saanud kuni viieaastase vanglakaristuse, siiski riigisaladuse loa saada.
"Teod, mille karistusmäär on madalam (alla viie aasta - toim.), on vähem ohtlikud ja nende puhul on põhjendatud igal üksikul juhtumil kaalumine, kas isik on piisavalt usaldusväärne riigisaladuse juurdepääsuloa andmiseks," seisab seletuskirjas.
Edaspidi võivad riigisaladuse loa saada ka välisriigi luure-või julgeolekuteenistuse salajased kaastöötajad, kes on enda varasemad patud Eesti riigile üles tunnistanud.
Nimelt seisab eelnõu seletuskirjas, et koosseisuliste töötajate puhul ei tule riigisaladuse loa andmine kõne alla, kuid salajasele koostööle kaasatud isikute puhul ei oleks absoluutne keelusäte otstarbekas ning julgeolekukontrolli teostavale asutusele jäetakse kaalutlusõigus.
Hetkel kuum
"Eelkõige tuleksid antud punkti puhul kõne alla isikud, kes on teinud Kaitsepolitseiametile ülestunnistuse Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse kohaselt," kirjutavad seletuskirja autorid.
Asjaolu, et keegi on kunagi teinud oma koostöö kohta ülestunnistuse ei tähenda automaatselt seda, et ta ei kujuta endast enam ohtu riigi julgeolekule ning võiks saada riigisaladusele juurdepääsuloa.
"Seetõttu on vajalik anda julgeolekukontrolli teostavale asutusele võimalus võimalike julgeolekuriskide ilmnemisel anda alus juurdepääsuloa andmisest keeldumiseks," lisab seletuskiri.
Ühtlasi muutub riigisaladuse loa saamine problemaatiliseks ka inimestele, kes on hakkama saanud ametialase süüteoga. Samuti nende jaoks, kes on kaitseväes enda võimu kuritarvitanud ja enda ametiseisundit ära kasutades salakaupa vedanud.
"Sellised teod näitavad selgelt isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning riiki üldse ja riigisaladuse usaldamine sellise isiku kätte on küsitav," seisab seletuskirjas.
Isiku usaldusväärsus on küsitav ka juhtudel, kus ametialase või riigivastase kuriteo uurimiseks alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumise või karistuse ebaotstarbekuse korral ja kui süü ei ole suur, ning kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.
"Sellistel juhtudel on isik tunnistanud, et ta on talle etteheidetava teo toime pannud, samas teda ei karistata karistusõiguslikus mõttes. Seega tegu on tehtud – riigi täitevvõimu ja haldustegevuse õiguspärasust on kahjustatud. Inimene on väljendanud oma suhtumist riigi õiguskorda ja riigi toimimisse, kuid kehtiva riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt on ta vaatamata sellele piisavalt usaldusväärne, et anda talle tingimusteta juurdepääsuluba riigisaladusele," ütleb seletuskiri.
Justiitsministeeriumi väitel on praktikas ette tulnud juhtum, kus isiku suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus ametialase võltsimise tunnustel ning see menetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu vaid mõni kuu enne seda, kui isik esitas taotluse riigisaladusele juurdepääsu loa saamiseks.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele