Vaata, milliseid inimesi peab riik euroskeptikuteks!

Eelmise nädala lõpus sõlmitud lepingu ja selle lisa andmetel on uuringu eesmärk kaardistada eurole üleminekuga seotud üldised hoiakud ning põhilised ootused ja kartused.

"Uuring peab aitama selgitada, millised psühholoogilised ja praktilised tegurid suhtumist mõjutavad ja milline on sihtrühmade infovajadus. Kvalitatiivuuringu sihtrühmadeks on eurole ülemineku ees kõige enam ebakindlust tundvad ning eeldatavalt suuremaid kohanemisraskusi kogevad elanikud," seisab lepingu lisas.

Varem läbiviidud uuringute andmeile toetudes on riigikantselei ja rahandusministeeriumi hinnangul uurimisväärseimad elanikerühmad: mitte-eestlased, eakad, madalapalgalised ja madala haridustasemega inimesed.

Uuringu maht oli tellija soovil neli fookusgruppi või süvaintervjuuseeriat. Osa uuringust viidi läbi rühmaintervjuudena, osa süvaintervjuudena.

Kokku pidi Saar Poll intervjueerima orienteeruvalt 7-12 inimest iga sihtrühma kohta. Uuring viidi läbi grupiintervjuudena, ühes grupis oli sõltuvalt sihtrühmast ja piirkonnast 6-9 inimest.

Valmis uuringu peab Saar Poll riigikantseleile ja rahandusministeeriumile üle andma 17. mail.

TAUST

Grupispetsiifilised filtritingimused on järgmised:

1) Väikeettevõtjad – peab omama viimase kahe aasta jooksu majandustegevuse

käivet; iseenesele tööandja või tööandja kuni kahele palgatöötajale.

2) Ida-Virumaa mitte-eestlased – peamine suhtluskeel on vene keel, vanuserühm

35-50, nii mehed kui naised.

3) Lõuna-Eesti pensionärid – vanus üle 64 eluaasta, elukoht mitte Tartu linn ega

linnaga piirnevad vallad.

4) Madalapalgaline, madala haridustasemega – Tallinna ja Tallinna lähiümbruse

elanik, alg- või põhiharidusega, netosissetulek 4000 krooni pereliikme kohtavõi alla selle, emakeel eesti või vene keel.Allikas: riigikantselei dokumendiregister