Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juunis langes töötus vähem kui mais

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et ehkki juunis langes registreeritud töötus vähem kui mais, on langustendents siiski ilmne, täpsemaid hinnanguid saab aga anda sügisel.

Juunis langes registreeritud töötute arv juba kolmandat kuud järjest: kolme kuu jooksul on registreeritud töötute arv langenud kokku 15%. Samas oli juunis registreeritud töötute arvu langus tagasihoidlikum kui mais. Kuu lõpus oli registreeritud töötuid 81 050 ehk 12,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

„Juunikuu töötuse näitajaid mõjutasid enim kaks asjaolu: hooajatöödele värbamise kõrghetke möödumine, mille tõttu tööle läks võrreldes maiga vähem inimesi ning koolide lõpetamine, mistõttu arvele tuli tavapärasest rohkem noori. Senise praktika põhjal saame öelda, et noorte osakaal peaks järgneva paari kuuga taas vähenema, kuna minnakse edasi õppima või leitakse töö“, selgitas Paavel.

Juunis registreerus 6 734 uut töötut ning arvelolek lõpetati 10 368 töötul. Võrreldes eelmise kuuga oli uute registreeritute arv sarnane. Samas oli noorte osakaal juunis uute registreeritud töötute hulgas veidi kõrgem. Kui mais oli uute registreeritute hulgas 16-24-aastaste osakaal 18%, siis juunis 23%. Üle poole noortest juunis arveletulnutest oli põhiharidusega või kutseharidusega põhikooli baasil, 22% noortest oli üldkeskharidusega, 13% kutsekeskharidusega ning 10% kõrgharidusega.

Võrreldes maiga langes märgatavalt arveloleku lõpetamiste arv, tõenäoliselt põhjusel, et mais oli rohkem hooajatöödele liikunud inimesi. Ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks juunis oli tööleminek. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale uue töökoha leidmisest.

Juunikuu jooksul oli töötuna arvel kokku 89 330 inimest ning kuu lõpus oli registreeritud töötute arv 81 050. Võrreldes märtsi lõpu seisuga, mil registreeritud töötute arv oli oma kõrgeimal tasemel, on registreeritud töötute arv langenud 14 037 inimese ehk 15% võrra. Juuni lõpus moodustas registreeritud töötute arv 12,5% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Endiselt oli registreeritud töötus kõrgeim Ida-Virumaal (18,7%) ja madalaim Jõgevamaal (7,7%). Registreeritud töötuse määr langes juunis kõigis maakondades, kõige rohkem Pärnumaal.

Varasema töökogemusega töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli juunis 84%. Ametialade järgne jaotus ei ole viimastel kuudel oluliselt muutunud: kõige suurem osa (26%) eelnevalt töötanud töötutest oli endiselt oskus- ja lihttöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (18%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%).

Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv on võrreldes eelmise kuuga langenud – juuni jooksul lisandus kokku 2 914 uut tööpakkumist, mis on samal tasemel 2010. aasta märtsiga. Tõenäoliselt on langus seotud eelkõige sellega, et mais oli vahendatavate töökohtade hulgas rohkem hooajatöid. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 636. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele ning oskus- ja käsitöölistele (kumbagi 22%).

Tööalasel koolitusel osales juunis 1 214 ja tööotsingu koolitusel 465 töötut, tööpraktikal 1 230 ja tööharjutusel 211 töötut. Karjäärinõustamist sai 1 078 inimest ning ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtlusega alustada 50 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 85 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus juunis tööle 1 245 inimest. Kokku oli juunis palgatoetusega töötamas 5 119 inimest, mis on 34% rohkem kui eelmisel kuul.

Töötukassa maksis juunis töötuskindlustushüvitist 27 168 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4 598 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 112 miljonit krooni. Ligikaudu 1 000 krooni suurust töötutoetust sai juunis 16 474 inimest ehk 18% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juunis 821 inimesele. Keskmine juunis määratud hüvitis oli 17 364 krooni ja hüvitise kulu oli 12,6 miljonit krooni.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juunis 288 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 35 760 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal juunis ligi 16 miljonit krooni.