• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2250,76%65 513,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,69
Suuremad jaeketid on surunud tootjatele peale karmi hinnapoliitika ja kirjutanud lepingutesse iga eksimuse puhul soolased trahvid. Jaeketi enda eksimuse korral pole tootjatel aga võimalik kaupmeest trahvida.
"Selle vahel, mis letil kajastub ja see, mis sealt minuni jõuab, on ikka suured käärid," tõdeb üks Rimi väiketootja. "Nad sunnivad oma suhtumisega praktiliselt põlvili sind," lisab teine. 
Tootjad kasutavad jaeketiga suhte kirjeldamiseks väljendeid nagu "kettide diktaat" ja "jõupositsioon" ning räägivad nendega sõlmitavast lepingust kui keti esitatud ultimaatumist. Kartes kaupluste pahameelt, nõustuvad neist mitmed aga sel teemal vaid anonüümselt rääkima.
Lepingute ultimaatumiks pidamise põhjuseks on asjaolu, et jaeketid on välja töötanud standardlepingud, mille põhitingimused on n-ö kivisse raiutud ja tarnijatel ei jää tavaliselt üle muud, kui nendega leppida.
Orav märgib, et just viimastel aastatel on lisaallahindluste nõudmine olnud tootja jaoks eriti valulik. "Kui kaubanduskett nõuab lisaallahindlust olukorras, kus turg langeb, on ka tarnijal n-ö vesi ahjus."
Tootja maksku peale
Lisaks allahindluse tegemisele tuleb tootjal maksta ketile mahu- ja/või kasvuboonuseid. Neist esimene on kokkulepitud protsent näiteks kuu aja jooksul müüdud kaupade hinna pealt. Teise puhul lepitakse kokku müügieesmärk näiteks aasta peale ja selle täitmisel maksab tootja jaeketile mõne protsendipunkti jagu lisa.
Sellele kõigele lisanduvad turundustasud. Kui osa neist on seotud vaid kampaaniatega (reklaam kliendilehes, riiulil sooduskampaania silt ja väljapaistvam asukoht), siis lepingus võib olla sees ka nõue maksta igakuist turundustasu. Uue tootega sortimenti minnes tuleb ketile maksta ühekordset tasu. Ja selle eest, et kett ostjaga üldse koostööd teeb, küsitakse lepingu haldamise tasu, mis Rimis on 100 eurot (1565 krooni) aastas.
Mida suurem kett, seda kohmakam ta tootjate hinnangul on ja seda raskem on lepingutingimuste või sortimendimuutuste üle läbi rääkida. Eestis on kaks ketti, mille otsustajad ei asu siin. Rimi teeb Baltimaid puudutavad otsused Riias ning Maxima saadab korraldusi Leedust. "Riia ja Vilniuse kontorid ei tea kohalikke olusid nii hästi, kui võiks," räägib üks tootjatest.
Tootjatel ei jää enamasti muud üle, kui keti nõudmistele järele anda. "Vähegi suurem tootja ei suudagi oma toodangut teisiti kui kaubandusketi kaudu realiseerida," selgitab väiketootja.
Autor: Kadri Bank, Aivar Hundimägi

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele