Tootjad: jaeketid käituvad kui diktaatorid

Kopsakad trahvid

Standardlepingutesse, mis koosnevad peamiselt tarnijale ja mitte jaeketile pandavatest kohustustest, on näiteks sisse kirjutatud kopsakad trahvid, mis tarnijat ähvardavad pea iga eksisammu juures.

Äripäevale teadaolevalt tuleb Rimi tarnijatel maksta 450 eurot (7000 krooni) iga juhtumi eest, mil kauba saatedokumendid ei vasta nõuetele või kauba netokaalu muutusest ei teatata 30 päeva ette. Sama suurt trahvi nõutakse siis, kui tarne hilineb üle tunni või kui kellaaega pole kokku lepitud, aga tootja ei toimeta kaupa kohale kokkulepitud päeval ega ole sellest 24 tundi ette teatanud.

Põltsamaa Felixi juht Anti Orav ütleb, et praeguseks üleüldiseks tootjate mureks on just tarnele esitatavad nõuded. Tootjatelt nõutav tarnekindluse protsent on 98-100%. "Selle täitmine oleks mõeldav olukorras, kus tellimused tuleksid aegsamini. Aga praegu nõutakse sellist tarnekindlust ka 24tunnise etteteatamisega," ütleb Orav.

Ta leiab, et tarnija ja hankija vahel toimub liiga vähe infovahetust, et tagada mõistlike laovarude juures nii kõrgeid tarnekindluse määrasid. Orava sõnul teeb ühest hetkest müügi mõttetuks see, kui praktiliselt kogu võimalik müügikasum tuleb trahvina ära anda.

Tarnijaid teeb tigedaks ka see, et kui kaup jääb müümata jaeketi süül, ei saa tootja selle eest ketile trahvi teha. Näiteks just sel nädalal teatasid Rimi ja Selver, et nende jahe- ja külmletid on osas poodides kuumalaine tõttu katki. Kui tootjal tuleks oma seadmete rikke puhul trahvi maksta, siis jaekett saamata jäänud müügi eest seda tegema ei pea.

Teine näide: suured ketid nagu Rimi, Selver ja ETK korraldavad oma logistikat ise, st tootja viib kauba nende kesklattu ja kett ise toimetab selle edasi poodidesse. Suvel oleks tootjate sõnul vaja nn suvehitte viia poodi tihedamini kui kord-kaks nädalas, kuid ketid tarneid tihendanud ei ole, mistõttu müüb tootja kettides populaarseimaid tooteid jällegi vähem, kui nõudlust on.

Põhiline, mille üle tarnijatel kettidega vägikaigast vedada tuleb ja mille pealt kauplusteketid ka teenivad, on soodustus tootja hinnakirjajärgsest hinnast. Osa kettide puhul on selle sisse arvestatud ka logistikatasu, teistele tuleb seda eraldi maksta. Hinnakirja allahindlusprotsendile lisanduvad kampaaniateaegsed lisaallahindlused. Tavaliselt maksavad kampaaniate lisaallahindluse tootja ja kett kahasse, kuid see oleneb ka sellest, kumb osapool on rohkem allahindlusest huvitatud.