• OMX Baltic−0,25%317,19
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,02%2 199,26
  • OMX Vilnius0,49%1 505,74
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,00%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,05%10 744,31
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,58
  • OMX Baltic−0,25%317,19
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,02%2 199,26
  • OMX Vilnius0,49%1 505,74
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,00%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,05%10 744,31
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,58
Kuigi aastaid on räägitud, et renoveerimisega energiatõhusust parandavad kortermajad säästavad kopsakat pangalaenu võttes, jäävad nad küttekulude vähenemisele vaatamata tegelikult oma investeeringus 14-15%ga miinusesse.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud tüüpelamute renoveerimise majandusliku arvestuse põhjal võib järeldada, et korterelamute renoveerimisel terviklahendusena on keskmine investeeringu puudujääk 14-15%, tagamaks korteriühistute laenukulukuse ja energiakokkuhoiu tulemusena nn nulltasakaal ja võimaldada kütteenergia kokkuhoiu arvelt katta täielikult renoveerimisega seotud kulud, seisab majandusministri määruse eelnõu seletuskirjas.
Määrus "Korterelamute renoveerimise toetuste taotlemise tingimused ja kord" reguleerib möödunud nädalal avalikustatud 470 miljoni kroonise kogumahuga renoveerimistoetuste jagamist. See uus renoveerimistoetus peakski tagama, et korteriühistu tuleks pärast pangalaenu võtmist ots-otsaga kokku.
Tänases majandussituatsioonis on ülikeeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanike ühisusi tegema nii suures mahus investeerimisotsuseid, seetõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse näol, lisab määruse seletuskiri.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele