- OMX Baltic−0,33%317,07
- OMX Riga0,63%960,61
- OMX Tallinn−0,07%2 198,17
- OMX Vilnius0,22%1 504,17
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,11%10 751,35
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
- OMX Baltic−0,33%317,07
- OMX Riga0,63%960,61
- OMX Tallinn−0,07%2 198,17
- OMX Vilnius0,22%1 504,17
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,11%10 751,35
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võlglastega kortermajad võivad renoveerimistoeta jääda
Huvi küttekulude vähendamise vastu on väga suur, kuid saastekvoodi müügist saadud 470 miljoni krooni jagamisest energia säästuks ei pruugi võlglastega kortermajadele mingit abi olla, kuna toetus jääb neile ilmselt kättesaamatuks.
Valitsus otsustas täna, et saastekvoodi müügist saadav raha suunatakse korruselamute energiasäästlikkuse tõstmiseks. 470 miljonit krooni hakkab toetustena jagama Kredex, hüvitades hoonete täieliku renoveerimise kuludest kuni 35%.
Äripäeva energia-säästu teemalistele küsimustele vastab energiatõhususe terviklahendusi pakkuv Energiamaja Konsultatsioonid OÜ juht Rain Airik.
Palun öelge, kas see summa ja kulude hüvitamise protsent on Teie hinnangul piisavad, et hoonete energiasäästlik renoveerimine Eestis suurema hoo sisse saaks? Palun põhjendage pisut oma seisukohta.
Arvestades, et Eesti keskmine soojatarve elamutes on 200-400 kWh/m2 kohta, samas analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides on see näitaja aga 150-230 kWh/m2, on väga mõistlik, et saastekvoodist saadav raha just energiasäästu paigutatakse.
Kui elamu saab hoone renoveerimiseks 35% toetust ehk kolmandiku renoveerimise maksumusest, on see küll oluline summa paljudele korterelamutele. Samuti on kogusumma piisavalt suur, et saaks juba üle saja korterelamu korda teha. Kui renoveerida vähemas mahus, jagub toetust veelgi suuremale hulgale. Nii, et kogu summa on samuti täiesti arvestatav.
Huvi küttekulude vähendamiseks on väga suur. Näiteks Tallinna linna projekt "Fassaadi korda", kus anti toetust korterelamute fassaadide soojustamiseks, läks ju väga edukalt. Seega usun, et sellel programmil on eeldus hästi käima minna. Kahjuks ei tea hetkel täpseid kriteeriume, mille järgi toetust antakse. Need võivad oluliselt mõjutada, kui palju reaalselt raha välja jagatakse.
Oluline on siinjuures märkida, et peale terviklikku ja korrektset renoveerimist on igakuine küttekulu ja pangalaenu tagasimakse summa väiksem kui varasem igakuine küttekulu. Seega võidavad sellest eriti palju just vähemkindlustatud elanikud.
Kui paljud hoonete omanikud, haldajad ja korteriühistud peavad teie hinnangul energiasäästu praegu oluliseks?
Kulude kokkuhoiust ehk võimalikult väikestest kuludest räägivad paljud. Kuna me elame suhteliselt külmas kliimas, moodustavad küttekulud talvisel perioodil reeglina kõige suurema osa korteri igakuistest kuludest. Seega on loogiline, et just seda kulu märgatakse ja soovitakse vähendada.
Eriti teravalt tuli küttekulude teema päevakorda möödunud talvel. Seetõttu on kogu energiamärgiste, energiaauditite ja uute rajatavate majade puhul ka passivmaja või madala energiatarbega maja teemad päevakorras.
Hetkel kuum
Õnneks on olemas ka erinevaid lahendusi, nii kallimaid ja keerulisemaid kui ka lihtsamaid ja soodsamaid. Mitmete uute planeeritavate hoonete puhul teevad arendajad-investorid oma portfellides olevatele projektidele just energiasäästu saavutamise eesmärgil parandusi.
Kui paljud suudavad endale energiasäästlikku renoveerimist lubada?
Korteriühistute juhtidega vesteldes on täna paljudel juhtudel jäänud hoone tervikliku renoveerimise ehk maja seinte ja katuse soojustamise, akende vahetuse, küttesüsteemi tasakaalustamise ja soojasõlme renoveerimise, ventilatsioonisüsteemi rajamise otsus selle taha, et renoveerimiskulud ulatuvad mitme miljoni kroonini ja selleks on vaja võtta pangalaenu.
Inimesed ei soovi väga suuri laene võtta. Palju on ka maju, kus on võlgnikke nii palju, et korteriühistu pole panga silmis laenukõlbulik. Ilmselt ei saa need majad jätkuvalt toetust.
Samas on piisavalt korterelamuid, mis saavad energiasäästu ja renoveerimislaenu võtmist endale lubada. Paljuski on tegemist vaid vajadusega inimestele selgitada, mida nad selle tulemusena saavad. Eesti inimene on oma loomult pigem umbusklik ja tahab ikka mitu korda kontrollida, kas asi on mõistlik ja kas tasub ära või mitte.
Arvan, et osaliselt võiks seda umbusku vähendada ka see, et nii kõrgel nagu valitsuse tasemel on võetud vastu otsus energiasäästu panustada.
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Brenti hind langes alla 100 dollari
“100 inimest pole palka saanud”
Tagasi Äripäeva esilehele