- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,2%6 192,35
- DOW 300,98%44 524,78
- Nasdaq −0,97%20 171,98
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,41
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,2%6 192,35
- DOW 300,98%44 524,78
- Nasdaq −0,97%20 171,98
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Odav tööjõud pole pluss
Eesti majandus on suurema vapustuse üle elanud ning statistikaamet raporteeris eelmises kvartalis üle 3protsendilist majanduskasvu. Nii nagu majandusanalüütikud prognoosisid, saigi kriisist väljumise võtmeks eksport.
Vähene riigivõlg ja eelarvepuudujääk ning euro kasutuselevõtt on maandanud Eesti riigiriski madalamale tasemele kui näiteks Itaalial ja Hispaanial. Kriisi tulemusena on langenud tööjõukulud ning samas on tõusnud tootlikkus. Töölepinguseadus on teinud tööturu paindlikumaks ning vähendab ettevõtja riske töökohtade loomisel. Langenud on ka kinnisvara ja maa hinnad ning turul on piisavalt raskustes ettevõtteid, mida üles osta.
Seega on olemas eeldused, et meelitada lähiaastatel Eestisse uus investorite rühm, kes koliksid siia tootmist kallimatest piirkondadest.
Probleemiks on Eestis see, et kriisi käigus pole toimunud palju räägitud majanduse struktuurimuutust. Odavnenud tööjõud võimaldab uuesti toota ja müüa töömahukaid, kuid madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Palgakulude langus ja kõrge tööpuudus lubavad ettevõtetel lähiaastatel veel ilma suurte ja põhimõtteliste äristrateegia muutusteta toime tulla. Mõne aja möödudes hakkava palgad aga jälle tõusma ning konkurentsieelis vähese lisandväärtustega toodete ja teenuste pakkumisel kaob. Seetõttu ongi ettevõtete jaoks äärmiselt oluline rahvusvahelises tarneahelas parema positsiooni kättevõitlemine. Keerukamate tööde ja tellimuste täitmine võimaldab ettevõtetel oma töö eest ka senisest kõrgemat hinda küsida.
Ei maksa ületähtsustada euro rolli Eestisse välisinvesteeringute meelitamisel. Määravateks teguriteks saavad pigem hea infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõud. Oluline on mõista, et tugevamad Eesti ettevõtted konkureerivad juba praegu rahvusvaheliselt ning seetõttu peavad ka meie töötajate oskused olema välisriikidega võrreldaval tasemel. Seega tuleb kõrget tööpuudust ära kasutada ning ümber koolitada osa meie tööjõust.
Eesti majanduskasv sõltub väga tugevalt nõudlusest välisturgudel. Seega on oluline, et meie ettevõtted leiaksid uusi turge ja partnereid ka väljastpoolt traditsioonilisi sihtturgusid. Praegu läheb suur osa meie ekspordist naabruses asuvatesse Põhjamaadesse. Ekspordi sihtturgudega seonduva riski vähendamiseks peavad meie ettevõtjad senisest rohkem leidma partnereid ka Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Aasia riikidest, rääkimata Venemaast.
Ekspordi ja koostööpartnerite leidmisel on olulisel kohal ka Eesti kui äritegevuse sihtkohana turundamine ning ettevõtete toetamine kontaktide loomisel. Raske on nõustuda riigikontrolli etteheidetega, et ettevõtlustoetuste jagamine ei ole end õigustanud ja riik peaks valima konkreetsed majandusharud, mida toetada. Üksikute tegevusvaldkondade eelistamine võib paisutada mõned majandussektorid liiga suureks ning võib tekkida analoogne olukord majandusbuumiaegse kinnisvara-ja ehitussektoriga. Ennekõike võiks EASi ja KredExi vahendite abil senisest veelgi rohkem panustada uute sihtturgude leidmisele ning enese tutvustamisele väljaspool lähinaabruskonda.
Seega seisavad riik ja ettevõtjad lähiaastatel oluliste väljakutsete ees. Riigi ülesanne on mõelda, kuidas tööpuudust vähendada ning osa töötajatest ümber koolitada. Ettevõtjad aga peavad suutma ennast tõsta kõrgemale rahvusvahelises tarneahelas ning leidma uusi sihtturge.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele