• Jaga lugu:

    Akna- ja uksetootjaid tabas tellimuste tulv

    Samas pole võimalik tellimuste kasvuga samas tempos teist vahetust käivitada, sest vahepeal koondatud oskustööjõu asemele tuleb uued inimesed koolitada või puudub piisav kindlus, et tellimuste maht püsib praegusel tasemel.
    "Glaskeki kadumine mõjutas turgu väga raskelt. Nende hind oli (enne pankroti avalikustamist - toim) väga madal ja teistel oli raske plussi jääda," rääkis Plasto juht Valeri Pärs. Kohe, kui Glaskek augustis uksed kinni pani, pidi läbi aegade ühel kallimal hinnatasemel püsinud Plasto tootma 2007. aastaga samal tasemel ehk üle 6000 akna kuus.
    "Praegu on akende järjekord üle viie nädala ja see ei ole normaalne," rääkis Pärs. "Augustis tekkis vajadus toota üle 300 akna päevas ja tööle hakata ka teise vahetusega. Püüame rakendada endisi Glaskeki töölisi. Meil peavad nad aga juurde õppima, meil ei saa nii palju kondiauruga teha kui Glaskekis."
    Tellimuste kasvust rääkisid ka kõik ülejäänud ettevõtted.
    Aru Grupi juht Juhan Viise sõnas, et neilgi on järjekorrad tekkinud. "Aga peame endale aru andma, et üks raske talv on vaja veel üle elada. Laod on ka igal pool miinimumini viidud. Iga kasv ja suurem nõudlus on seetõttu probleem," viitas Viise viivitustele materjali saamisel.
    "Tänavu on kulud õigel kohal olnud ja müügimahud on kasvanud. Ka sihtturgude valuutad on erinevalt mullusest liikunud meile õiges suunas. 2010. aasta käibeks plaanime 500 miljonit krooni," rääkis ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva.
    Pumeko ASi juhi Kazmar Länsi sõnul küsitakse suve viimastest kuudest alates umbes poole rohkem pakkumisi kui mullu. "Tellimusi on ka tulnud. Praegu ei ole veel pidanud lisatööjõudu palkama, kuid ilmselt tuleb seda teha, kuna silmapiiril on mõned suured tellimused," rääkis Läns.
    Viljandi Aken ja Uks oli üks vähestest firmadest, kel mullu korralikku kasumit teenida õnnestus. "Võtsime kunagi suuna ekspordile ega läinud seetõttu kaasa kohaliku hullusega (ehitusbuumiga Eestis - toim). 2009. aasta alguses vähendasime palkasid ja saime kõvasti kriitikat, kuid kolme-nelja kuu pärast tegid ka teised niimoodi. Sellega olime konkurentidest kuluefektiivsuselt ees," analüüsis Hüva.
    Ka hinnas ei andnud Viljandi Aken ja Uks erinevalt paljudest teistest järele. "Ma ei nõustu selle väitega, et masu ajal alla läinud hinnad ei võimalda tootjal ots otsaga kokku tulla. Teenisime ju ikkagi 12 miljonit krooni kasumit," arutles Hüva.
    Plasto juht Pärs pidas kasumisse jäämise põhjuseks peamiselt omavahenditest tehtud investeeringuid, mis võimaldavad kiiremini toota.
    "Meie hind on alati olnud üks kõrgemaid. Alla omahinna pole me kunagi tootnud," märkis Pärs. Eesti turul tekkinud konkurentsi nimetas ta aga kõlvatuks. "Väikestel firmadel on väga raske hakkama saada," sõnas ta.
    "Ei saa öelda, et oleksime hinna lasknud plastakna tasemele, sest siis poleks üldse mõtet teha, kuid oleme pidanud hinda kõvasti alla laskma ikkagi," tunnistas Läns. Ta rääkis, et vahel on kliendid näidanud üllatavaid hinnapakkumisi. "On tõesti selliseid, kus pakutakse uskumatut hinda. Enamasti valitakse siiski meid, sest oleme olemas ka homme, kui on vaja midagi lisaks tellida, aga on ka neid, kes võtavad odavaima pakkumise," ütles Läns.
    Klaasmerk ASi juht Ain Kirnmann märkis, et tellimusi ja kliente on juurde tulnud, kuid seda eelkõige ekspordi poolelt.
    "Oleme loomulikult alla omahinna müünud, muidu poleks me mullu ka kahjumisse jäänud," ütles ta.
    Millal nii palju paremaks läheb, et saaks õige hinnaga müüa, ei osanud Kirnmann öelda. "Eesti turul ei lähe ka järgmisel aastal veel paremaks," sõnas ta.
    "Lähtuma peab siiski sellest, et enamik Eesti aknatootjaid on projektipõhised ja sõltuvad konkreetse objekti eelarvest," rääkis Lasita Aken ASi tegevjuht Helena Randoja.
    "Kuna majandus on elavnenud mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas, tõstsid materjali tarnijad nõudluse ja kes-teab-veel-mille kasvule viidates juba suvel materjalide hindu ca 10%. Seega on vältimatu hinnatõus ka akna lõpptarbijale," arvas Randoja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.