Euribor kruvib

Pikas perspektiivis Euribor tõuseb

Swedbank Eesti treasury juhi Meelis Paakspuu hinnangul on lühikesed intressid veidi tõusmas ning volatiilsed (eriti enne aastavahetust). „Ajalooliselt on Euribori keskmise taseme väärtus olnud üle kolme protsendi, siis pikaajaliselt võiks Euribor sellise tasemeni ka jõuda. Lühiajaliselt me siiski ei usu, et intressid rohkem kui paarikümne protsendipunkti võrra järgmise aasta jooksul tõuseksid,“ märkis ta ja lisas, et kuni Euribor on alla kahe protsendi, siis ei ole muutustel pankade jaoks olulist mõju, sest kliendikäitumine ja kasumlikkus jäävad sarnaseks. „Kui Euribor tõuseb üle kolme protsendi, siis muutub oluliselt kliendikäitumine ning edasine volatiilsus intressides põhjustab kiireid muutusi nii pankade intressituludes kui ka krediidikahjudes.“

TI EfTENi fondijuhi Miko Mälberg sõnul on praegune Euribori tõus tingitud pigem ECB plaanipärasest  likviidsuse tagasitõmbumisest ning üha enam tõenäolisemaks saava rahatrüki mõjuga USA keskpanga poolt. Mõju on tema hinnangul avaldanud ka Euroopa riikide võlakriisi järjekordne esilekerkimine ja seda eriti Iirimaa näitel. “Usun, et lähiajal edasist Euribori märgatavat kasvu me ei näe. Näen Euribori tõusu pigem aasta või kahe pärast, mil hakkavad esile kerkima esimesed globaalsed inflatsioonimärgid, mis on tingitult keskpankade kergest rahapoliitikast. Finantsinstitutsioonidele see arvatavasti suuremat  mõju ei avalda, sest uusi laene antakse välja võrdlemisi vähe ning suurem osa laenukulu  tõusust kantakse laenuvõtjale edasi. Ettevõtteid mõjutab Euribori tõus negatiivsemalt, kuid mingil määral katab selle kulukasvu suurenev inflatsioon (käibe kasv),“ märkis Mälberg.

Ka ettevõtja Ain Hanchmidt lausus konverentsil Äriplaan, et uue aasta äriplaani koostades tuleks ettevõtjatel arvestada võimaliku euribori tõusuga.  „Järgmisel aastal Euribor tõuseb, finantskulud hakkavad kasvama. Pangad hakkavad küll rohkem laenu andma, aga samas hakkab ka euribor järgmisel aastal tõusma," lausus ta.

Euriboriga seotud kulud jäävad soodsaks

„Ootame, et Euroopa Keskpank ei tõsta lühiajalisi intresse enne IV kvartalit 2011, mis peaks piirama ka Euriboride kasvu. Arvestades turgude ootusi, jäävad ettevõtete Euriboriga seotud intressikulud ajalooliselt soodsale tasemele, kuid suund on intresside stabiilseks tõusuks kooskõlas majanduse elavnemisega,“ märkis Palm ja lisas, et pangad juhivad intressiriski igapäevaselt ning intresside tõus mõjutab paratamatult ressursi hinda. „Klientidel on võimalus intressiriski maandada kasutades finantsinstrumente või seades kõrvale rahalised reservid täiendavate intressikulude tarbeks. Finantsinstrumendid võimaldavad vastavalt kliendi soovile, kas intressikulu fikseerida või seada intressidele intressilagi, millest kõrgemal tasemel kompenseerib pank kliendile intressikulu,“ lisas ta.

Kuna ujuv laenuintress on Pajula hinnangul tavaliselt tõepoolest seotud Euriboriga, siis võiks arvata, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude kulukus on sellega üks-üheses seoses.  „Tegelikult on suhe minu arvates pigem samalaadne kui teravilja ja leiva hinna vahel.  Lühiajalises plaanis ei pruugi vilja hinna kõikumine Selverist ostetava leivapätsi hinnale mingit mõju avaldada.  Kui tegemist on aga teravilja hinna pikemaajalise püsiva tõusuga, siis pole ka leiva hinna kasvust pääsu.  Praegu me räägime ikkagi veel Euribori lühiaajalistest võngetest,“ lisas ta.