Jaanus Tamm: Eesti edu võti on nutikate asjade tegemine

Traadita sensorite võrgutehnoloogiat tootva OÜ Defendec juht Jaanus Tamm on 7. oktoobril toimuva Tallinna ettevõtluspäeva hommikufoorumi üks peaesineja - tal on, mida rääkida, sest tegemist on kogu maailmas unikaalse tootega, millel maailmas võrdväärset ei ole.

Ehk on selline mulje seotud meie nimega, mis seostub inglisekeelse sõnaga defence. Ise me positsioneerime end tsiviilvaldkonda.

Meie traadita sensorite võrgutehnoloogiat saab kasutada riikide maismaapiiride jälgimiseks ja elektriliinide, alajaamade, naftatorude, veehoidlate, pumbajaamade - ühesõnaga kriitilise infrastruktuuri - valvamiseks.

Põhimõtteliselt küll. Algne tehnoloogia on pärit 2003. aastast USA ülikoolide laboritest, tellijaks USA sõjavägi, kes tahtis võimalust jälgida efektiivsemalt lahinguväljal toimuvat. Ülikoolid tegid prototüübi - pisikese targa arvuti. Sealt hakkas idee arenema tööstusautomaatikasse, keskkonna jälgimisse - ühesõnaga läks tsiviilkasutusse.

Praegu meil rahvusvahelisel turul konkurente ei ole. Pakutakse alternatiivseid tehnoloogiaid, kuid meie patenteeritud tehnoloogia on konkreetses valdkonnas kõige enam turu vajadustele vastav ja lõppkasutajale suurimat väärtust loov.

Meie toode on teiste süsteemidega võrreldes väga efektiivne. Ta on portatiivne, seda on lihtne paigaldada, tal on kauakestev aku ning ta saadab lisaks alarmteatele kontrollkeskusesse ka visuaalse tõenduse, mille järgi saab otsustada, kas on mõtet saata välja mehitatud valve või mitte.

Kuna maailm on avatud, siis meie lihtsalt võtsime tükikese ühte ja tükikese teist tehnoloogiat, panime selle nutikalt kokku, kirjutasime uue intelligentse tarkvara, arendamise algoritmid ja pakendasime tootesse.

Tegemist ei olnud juhusega, vaid süsteemse teadliku tööga. Maailmas ei ole üldse juhuseid. Meile tundub vahetevahel, et üks või teine sündmus leiab aset põhjuseta, tegelikult me unustame ära, et oleme midagi kusagil juba teinud ja see tegemine mõjutab sündmuste käiku. Meie otsisime tehnoloogiat, mis muudaks maailma sama palju kui internet või mobiiltelefon. Usume, et näiteks kümne või viieteistkümne aasta pärast on maailm hoopis teistsugune - asjad ja esemed suhtlevad üksteisega, näiteks kohvitass "räägib" südamestimulaatoriga, auto asfaldiga jne.

Ei. Algusest peale on meie põhimõte, et me ei tee asju riiulile, st igaks juhuks, vaid me teeme neid alati kellegi jaoks, st lahendame tegelikku probleemi. Tegime palju pilootprojekte ja süsteemselt selekteerisime neid. Nii jõudsime praeguse tooteni.

Seda küll. Otsisime sellist tüüpi segmenti, kus konkurents on väiksem ning oleks rohkem rahvusvahelist, globaalset potentsiaaali, ja seda saaks teha Eestis.

Oleme sinna jõudmas. Aasta lõpuks töötavad meie andurid kolmes välisriigis. Millistes, jätan praegu ütlemata. Meie põhimõte on algusest peale selline, et räägime asjadest täpsemalt siis, kui oleme sihini jõudnud.

Meie toode sobib riikidesse, kus on maismaapiir ning palju inimasustamata aladel paiknevat kriitilist infrastruktuuri. Praegu oleme põhiliselt orienteerunud ELile ja uus suure potentsiaaliga turg on USA.

Aga põhimõtteliselt on kogu maailm avatud, st et sellist riiki, kuhu ei oleks mõtet meie tootega siseneda, ei ole, pigem on kõik eeltöö ja ettevalmistuse ning aja küsimus.

Need on kahtlemata huvitavad turud, aga nad on kauged. See ei ole muidugi probleem, aga see tähendab, et nende turgudega tegelemine võtab lihtsalt rohkem aega.

Soomes tegutseb meil väike kontor, rohkem neid lähiriikidesse luua ei ole plaanis. Pigem USAsse või kusagile Aasiasse.

Meil on tiimis 14 inimest, kes on kõik seotud uurimistöö ja tootearendusega. Ise me ei tooda, seda teevad allhankijad - koostöö nendega on ülioluline.

Teiseks koostöö teadus-arendusasutustega - Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Tartu Ülikooli (TÜ) ja Elikoga, kus uuritakse ja katsetatakse meie jaoks uut tehnoloogiat. Me ei suuda kõiki inimesi endale tööle võtta ja ei ole ka vajadust, sest meile vajalikud inimesed on olemas teistes asutustes.

Meie tootega on seotud ca poolsada inimest. Hea koostöö paneb selle meeskonna efektiivselt tööle ja tagab maailmaklassi tulemuse.

Huvi on vastastikune. Meie huvi on eelkõige selles, et saaksime oma tootesse selliseid tehnoloogia osi, mida mujal maailmas ei ole. Vastasel juhul ei ole mõtet toodet teha.

Ülikooli huvi on, et teadlased saavad tegeleda reaalsetele probleemidele töötavate lahenduste otsimisega. Nad ei tööta riiulile, vaid see, mida nad uurivad, jõuab ühel päeval tootmisesse.

Me teeme koostööd Soome suurima uurimisasutusega VTT. Osaleme ka 7. raamprogrammi raames ühes europrojektis, kus teeme koostööd 14 ettevõttega 12 riigist.

Turundus on tõesti oluline. Meie hakkasime tõsiselt turundusse panustama selle aasta algusest ja üks osa sellest on ka meie kaubamärgi muutus (aprillini 2010 kandis Defendec nime OÜ Smartdust Solutions).

Kuna meie toode ei ole mõeldud massidele, siis tegeleme eelkõige personaalse müügiga.

Kuid koostöö on siiski vajalik, näiteks ühisstendiga väljaminek rahvusvahelisel messil EUROSATORY Pariisis selle aasta juunis.

Tahame ka edaspidi sellistes ettevõtmistes osaleda. Abi saab ka Tehnopoli katuse all tegutsevatelt ettevõtetelt - kes käib siin, kes seal väljaspool Eestit.

Oleme seni toime tulnud Eesti kogemuse ja siinse kompetentsiga, kuid see hakkab ennast ammendama. Seepärast oleme turundusse kaasanud spetsialiste väljastpoolt Eestit, esialgu ühe selle turusegmendi pikaajalise kogemusega norraka, kuid tahame talle lisa tuua.

Eesti edu võti on nutikate asjade nutikalt tegemine. Võtame näiteks Fortumo - avatud mobiilimakse platvorm, mis tegutseb praegu enam kui 30 riigis üle terve maailma.

Teinekord kurdame, et ei suuda oma väiksuses suurkoropratsioonidega võistelda ja võidelda. Me ei peagi seda tegema, vaid peame otsima valdkondi, kus on vaja nutikaid lahendusi.

Eestis on praegu esimene laine teadmispõhiseid ettevõtteid.

Kui see põlvkond oma elu ära elab, tekib kogemusi suuremate firmade loomiseks. Start-up õpik ütleb ka, et kohe ei saa teha 100 miljoni dollarilist ettevõtet, esialgu tuleb teha miljonidollarine ettevõte ning liikuda sealt etappidena edasi.

Jah, aega lähjeb, vast 10-15 aastat, aga see etapp tuleb läbida, mitte püüda sellest üle hüpata.

Skype'i või Google'i puhul püütakse jätta muljet, et sajad miljonid teeniti üle öö. Tegelikult tuli käia läbi väga pikk tee. Lihtsalt enne avalikkuseni jõudmist olid pikad aastad, kus tehti kõvasti tööd. Ja siis tuldi n-ö varjust välja rambivalgusesse.

Eks ta ikka mõjus. Meie tellijad pidid ka koomale tõmbama.

Mõni, kes muidu oleks ehk julgemalt uut tehnoloogiat kasutanud, vajas võib- olla rohkem veenmist. Kuna me olime tootearenduse faaasis, siis me ei pidanud väga palju müügitegevusega tegelema.