Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaanus Tamm: Eesti edu võti on nutikate asjade tegemine

    Traadita sensorite võrgutehnoloogiat tootva OÜ Defendec juht Jaanus Tamm on 7. oktoobril toimuva Tallinna ettevõtluspäeva hommikufoorumi üks peaesineja - tal on, mida rääkida, sest tegemist on kogu maailmas unikaalse tootega, millel maailmas võrdväärset ei ole.
    Ajakirjandusest on jäänud mulje, justkui oleks Defendec seotud kaitsetööstusele tehnoloogia valmistamisega.
    Ehk on selline mulje seotud meie nimega, mis seostub inglisekeelse sõnaga defence. Ise me positsioneerime end tsiviilvaldkonda.
    Meie traadita sensorite võrgutehnoloogiat saab kasutada riikide maismaapiiride jälgimiseks ja elektriliinide, alajaamade, naftatorude, veehoidlate, pumbajaamade - ühesõnaga kriitilise infrastruktuuri - valvamiseks.
    Kas teie tehnoloogia on unikaalne?
    Põhimõtteliselt küll. Algne tehnoloogia on pärit 2003. aastast USA ülikoolide laboritest, tellijaks USA sõjavägi, kes tahtis võimalust jälgida efektiivsemalt lahinguväljal toimuvat. Ülikoolid tegid prototüübi - pisikese targa arvuti. Sealt hakkas idee arenema tööstusautomaatikasse, keskkonna jälgimisse - ühesõnaga läks tsiviilkasutusse.
    Praegu meil rahvusvahelisel turul konkurente ei ole. Pakutakse alternatiivseid tehnoloogiaid, kuid meie patenteeritud tehnoloogia on konkreetses valdkonnas kõige enam turu vajadustele vastav ja lõppkasutajale suurimat väärtust loov.
    Milles seisneb teie toote eelis võrreldes teistega?
    Meie toode on teiste süsteemidega võrreldes väga efektiivne. Ta on portatiivne, seda on lihtne paigaldada, tal on kauakestev aku ning ta saadab lisaks alarmteatele kontrollkeskusesse ka visuaalse tõenduse, mille järgi saab otsustada, kas on mõtet saata välja mehitatud valve või mitte.
    Kas võib öelda, et võtsite ameeriklastelt üle hea idee?
    Kuna maailm on avatud, siis meie lihtsalt võtsime tükikese ühte ja tükikese teist tehnoloogiat, panime selle nutikalt kokku, kirjutasime uue intelligentse tarkvara, arendamise algoritmid ja pakendasime tootesse.
    Kas võib öelda, et olite õigel ajal õiges kohas?
    Tegemist ei olnud juhusega, vaid süsteemse teadliku tööga. Maailmas ei ole üldse juhuseid. Meile tundub vahetevahel, et üks või teine sündmus leiab aset põhjuseta, tegelikult me unustame ära, et oleme midagi kusagil juba teinud ja see tegemine mõjutab sündmuste käiku. Meie otsisime tehnoloogiat, mis muudaks maailma sama palju kui internet või mobiiltelefon. Usume, et näiteks kümne või viieteistkümne aasta pärast on maailm hoopis teistsugune - asjad ja esemed suhtlevad üksteisega, näiteks kohvitass "räägib" südamestimulaatoriga, auto asfaldiga jne.
    Seega töö, töö ja veelkord töö. Kas n-ö sahtlisse töötamist ka oli?
    Ei. Algusest peale on meie põhimõte, et me ei tee asju riiulile, st igaks juhuks, vaid me teeme neid alati kellegi jaoks, st lahendame tegelikku probleemi. Tegime palju pilootprojekte ja süsteemselt selekteerisime neid. Nii jõudsime praeguse tooteni.
    Kas teie eesmärgiks oli algusest peale jõudmine rahvusvahelisele turule?
    Seda küll. Otsisime sellist tüüpi segmenti, kus konkurents on väiksem ning oleks rohkem rahvusvahelist, globaalset potentsiaaali, ja seda saaks teha Eestis.
    Kas te olete ka jõudnud rahvusvahelisele turule?
    Oleme sinna jõudmas. Aasta lõpuks töötavad meie andurid kolmes välisriigis. Millistes, jätan praegu ütlemata. Meie põhimõte on algusest peale selline, et räägime asjadest täpsemalt siis, kui oleme sihini jõudnud.
    Kus on teie toodete sihtturud?
    Meie toode sobib riikidesse, kus on maismaapiir ning palju inimasustamata aladel paiknevat kriitilist infrastruktuuri. Praegu oleme põhiliselt orienteerunud ELile ja uus suure potentsiaaliga turg on USA.
    Aga põhimõtteliselt on kogu maailm avatud, st et sellist riiki, kuhu ei oleks mõtet meie tootega siseneda, ei ole, pigem on kõik eeltöö ja ettevalmistuse ning aja küsimus.
    Kas ka näiteks Saudi Araabia, Iraak ja muu Lähis-Ida?
    Need on kahtlemata huvitavad turud, aga nad on kauged. See ei ole muidugi probleem, aga see tähendab, et nende turgudega tegelemine võtab lihtsalt rohkem aega.
    Kas on plaanis luua kusagile ka harukontoreid?
    Soomes tegutseb meil väike kontor, rohkem neid lähiriikidesse luua ei ole plaanis. Pigem USAsse või kusagile Aasiasse.
    Millised on Defendec OÜ koostöökogemused?
    Meil on tiimis 14 inimest, kes on kõik seotud uurimistöö ja tootearendusega. Ise me ei tooda, seda teevad allhankijad - koostöö nendega on ülioluline.
    Teiseks koostöö teadus-arendusasutustega - Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Tartu Ülikooli (TÜ) ja Elikoga, kus uuritakse ja katsetatakse meie jaoks uut tehnoloogiat. Me ei suuda kõiki inimesi endale tööle võtta ja ei ole ka vajadust, sest meile vajalikud inimesed on olemas teistes asutustes.
    Meie tootega on seotud ca poolsada inimest. Hea koostöö paneb selle meeskonna efektiivselt tööle ja tagab maailmaklassi tulemuse.
    Kas ülikoolid on koostööst huvitatud?
    Huvi on vastastikune. Meie huvi on eelkõige selles, et saaksime oma tootesse selliseid tehnoloogia osi, mida mujal maailmas ei ole. Vastasel juhul ei ole mõtet toodet teha.
    Ülikooli huvi on, et teadlased saavad tegeleda reaalsetele probleemidele töötavate lahenduste otsimisega. Nad ei tööta riiulile, vaid see, mida nad uurivad, jõuab ühel päeval tootmisesse.
    Aga rahvusvahelised teaduskontaktid?
    Me teeme koostööd Soome suurima uurimisasutusega VTT. Osaleme ka 7. raamprogrammi raames ühes europrojektis, kus teeme koostööd 14 ettevõttega 12 riigist.
    Öeldakse, et me võime siin Eestis ju hea asja valmis teha, aga me ei oska seda maailmale müüa. Kas ettevõtete koostöö turunduses võiks olla n-ö päästerõngaks?
    Turundus on tõesti oluline. Meie hakkasime tõsiselt turundusse panustama selle aasta algusest ja üks osa sellest on ka meie kaubamärgi muutus (aprillini 2010 kandis Defendec nime OÜ Smartdust Solutions).
    Kuna meie toode ei ole mõeldud massidele, siis tegeleme eelkõige personaalse müügiga.
    Kuid koostöö on siiski vajalik, näiteks ühisstendiga väljaminek rahvusvahelisel messil EUROSATORY Pariisis selle aasta juunis.
    Tahame ka edaspidi sellistes ettevõtmistes osaleda. Abi saab ka Tehnopoli katuse all tegutsevatelt ettevõtetelt - kes käib siin, kes seal väljaspool Eestit.
    Kas plaanite appi võtta ka rahvusvahelisi turundajaid?
    Oleme seni toime tulnud Eesti kogemuse ja siinse kompetentsiga, kuid see hakkab ennast ammendama. Seepärast oleme turundusse kaasanud spetsialiste väljastpoolt Eestit, esialgu ühe selle turusegmendi pikaajalise kogemusega norraka, kuid tahame talle lisa tuua.
    Milles näete Eesti ettevõtete nišši rahvuvahelisel turul?
    Eesti edu võti on nutikate asjade nutikalt tegemine. Võtame näiteks Fortumo - avatud mobiilimakse platvorm, mis tegutseb praegu enam kui 30 riigis üle terve maailma.
    Teinekord kurdame, et ei suuda oma väiksuses suurkoropratsioonidega võistelda ja võidelda. Me ei peagi seda tegema, vaid peame otsima valdkondi, kus on vaja nutikaid lahendusi.
    Eestis on praegu esimene laine teadmispõhiseid ettevõtteid.
    Kui see põlvkond oma elu ära elab, tekib kogemusi suuremate firmade loomiseks. Start-up õpik ütleb ka, et kohe ei saa teha 100 miljoni dollarilist ettevõtet, esialgu tuleb teha miljonidollarine ettevõte ning liikuda sealt etappidena edasi.
    Jah, aega lähjeb, vast 10-15 aastat, aga see etapp tuleb läbida, mitte püüda sellest üle hüpata.
    Skype'i või Google'i puhul püütakse jätta muljet, et sajad miljonid teeniti üle öö. Tegelikult tuli käia läbi väga pikk tee. Lihtsalt enne avalikkuseni jõudmist olid pikad aastad, kus tehti kõvasti tööd. Ja siis tuldi n-ö varjust välja rambivalgusesse.
    Paljud kurdavad majandussurutise pärast, teie mitte. Kas masu teie ettevõtet tegevust ei mõjutanud?
    Eks ta ikka mõjus. Meie tellijad pidid ka koomale tõmbama.
    Mõni, kes muidu oleks ehk julgemalt uut tehnoloogiat kasutanud, vajas võib- olla rohkem veenmist. Kuna me olime tootearenduse faaasis, siis me ei pidanud väga palju müügitegevusega tegelema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.