Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Augustitormid laastasid 2000 hektarit metsa

    Sellelt 2000 hektarilt annab arvestuslikult varuda ligi 300 000 tihumeetrit puitu, kuid kahtlemata pole see puit samavõrra väärtuslik kui n-ö tervest metsast varutu.
    Tänavusuvised tormid leidsid aset enam-vähem nädalapikkuste vahedega, neist esimene möllas 26. juulil, teine 8. augustil ja kolmas 14. augustil.
    Kui kahes esimeses tormis said kõige rohkem kahjustada Ida- ja Lääne-Virumaa metsad, siis kolmas tekitas murdu Lõuna-Eesti maakondades.
    Kui 2005. aasta jaanuaritorm sundis metsaomanikke n-ö erakorraliselt lageraiet tegema 3588 hektaril, siis tänavused iilid on praegustel andmetel tekitanud lageraiet nõudvaid kahjustusi 1159 hektari ulatuses. See number aga suureneb pidevalt, sest omanikud teatavad järjepannu uutest avastatud kahjustustest.
    Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Marko Sahtel märkis, et tänavuste tormide eripära seisnes selles, et tuulemurd tekkis metsas laiguti häiludena, mitte nii nagu viie aasta eest, kui metsamassiivis võis selgelt eristada tormimurru haalitud koridori, kus puud tüügasteks murdunud. Tema hinnangul põhjustas augustitorm umbes viis protsenti Eesti aastasest lageraie mahust.
    "Sel aastal on puud sageli tugevas paindes, aga sääraselt paindunud puud tuleb metsast eemaldada," ütles Sahtel. "Tormi tagajärg on üldiselt selline, et suur osa kahjustatud metsaosadest läheb lageraiesse."
    Sahtel rõhutas, et metsaomanik on kohustatud tormikahjud likvideerima. Metsaseadus aga sätestab, et lageraielank peab olema uuendatud hiljemalt kolm aastat pärast raiumist.
    "Tormikahju tuleb likvideerida eelkõige sellepärast, et tagada uue metsapõlve teke ja vältida puidukahjurite levikut," selgitas ta. "Kui omanik on oma kahjustuse avastanud, tuleb tal teha keskkonnaametile selle kohta metsateatis, seejärel kahjustused fikseeritakse, määratakse vajalikud abinõud ja omanik teeb teatise metsauuenduse kohta."
    Metsa tormikahjustuste likvideerimine ja metsa taastamine on sajaprotsendiliselt toetatav tegevus, omanik saab seda taotleda Maaelu Arengukava fondidest.
    Peamiselt Lõuna-Eestis metsavarumisega tegeleva OÜ Tava Mets üks osanikest Jaanus Kiis märkis, et kuigi augustitormid ettevõtte metsades tänavu suurt kahju ei tekitanud, jääb kahju kahjuks, juba kas või selletõttu, et tormimurru metsast kättesaamine on kulukam kui tavaline raie.
    "Kui puu on murdunud, siis ei saa sest muud kui küttepuud, aga kui on juurelt lihtsalt maha lükatud, siis pole tal suurt midagi häda," iseloomustas Kiis. Ta lisas, et kuigi küttepuit tõuseb järjest rohkem hinda, on potentsiaalsete palgipuude müümine pelgalt küttepuuna metsaomanikule ikkagi kahjuga seotud.
    ASi Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp on seda meelt, et keskkonnaameti poolt väljakäidud, tänavust tormi iseloomustavad numbrid tunduvad ebaadekvaatsed, sest on vaid umbes poole võrra väiksemad 2005. aasta tormist. Toona aga oli olukord tema sõnul täiesti masendav.
    "Kahjustuste kohta käivad numbrid on minu jaoks üllatavalt suured ja ma ei usu, et tormimurru jõudmine turule kuidagi puidu hindasid võiks mõjutada," rääkis Sapp. "Praegu on selgelt tajutav vaid see, et puidu varumispunktidesse ja terminalidesse on hakanud jõudma tavatult palju ebakvaliteetset palki. Eks omanik püüab iga hinna eest selle murru võimalikult kallima puidu pähe maha müüa."
    Sapi sõnul sõltub sellest, kas tegemist on murru või heitega, millise kvaliteediga puidu kahjustatud metsaosast kätte saab. Murtud puu on üldiselt sedavõrd lõhesid täis, et palki sellest enam ei lõika, samas lihtsalt "lamandunud" puust võib veel suhteliselt hea kvaliteediga materjali saada.
    "Ilm pregu tormimurru ülestöötamist ei sega, aga sõltub muidugi sellest, kus kahjustatud mets asub. Märjemas kohas ei saaks niikuinii muidu kui vaid talvel raiet teha," selgitas ta.
    SA Erametsakeskus juhataja Jaanus Aun, kes on ka ise Hiiumaal metsaomanik, tunnistas, et viimastel nädalatel on omanikud tõepoolest piirkondlike metsakonsulentide poole sagedamini tulnud küsimustega, kuidas tormikahjustuste puhul oleks kõige õigem tegutseda, kusjuures kõige rohkem on selliseid pöördumisi tema teada Lääne-Virumaal ja Kagu-Eestis.
    "Saame metsaomanikke aidata nõuannetega. Meie konsulent käib kohapeal, vaatab kahjustuse üle ja selgitab, mida metsaomanik peaks selle likvideerimiseks ette võtma," rääkis Aun. "Tugevamad ühistud saavad pakkuda ka tormikahjude likvideerimise teenust, aga sellise võimalusega pole kogu Eesti kaetud."
    Auna hinnangul ootas ka tema n-ö kõhutunde pealt natuke väiksemat kahjustuste numbrit, kuid ta usub samas, et ega keskkonnaamet neid andmeid ka laest võtnud.
    "Seekordse tormi eripära seisneb selles, et kahjustused on suuremad sisemaal ning meeletuid metsamassiive pole torm räsinud, kahjustused on laiguti," iseloomustas ta. "Väikses osas võib see varumishindasid mõjutada, aga kuna meil langetusressurssi meeletult palju pole, siis lihtsalt harvesterid kolivad oma planeeritud lankidelt tormimurdu lõikama, mistõttu ei usu, et tormimurru turuletulek oluliselt üldist raiemahtu suurendaks ja selle tõttu oluliselt hindasid survestaks."
    Aun nentis, et tormimurru koristamine on tavalisest metsaraiest ka üksjagu aeganõudvam ja kulukam, samas saadud materjal ei hiilga tihti kuigi kõrge kvaliteediga, mistõttu varumismahu mõnetine suurenemine ei pruugi ahelreaktsioonina tingimata kvaliteetse palgi hinnalangust tähendada.
    8. augusti torm tekitas kokku ligikaudu 30,3 miljoni krooni eest kahju.
    Eraomanike kahjud moodustavad kogukahjust 25-26 miljonit krooni. Kõige enam sai tormis kannatada Lääne-Viru maakond, mille kahjusumma on umbes 15 miljonit ning Tartu maakond, kahjusumma 3,3 miljonit krooni.
    Torm jättis puutumata Rapla, Hiiu, Pärnu ning Lääne maakonna.
    väljavõte kunstnik Toomas Lausma ajaveebist
    Torm lähenes tihedate välgusähvatustega üha tumedamaks muutuva taeva taustal. Mürin ja ragin üha lähenes. Järsku maja rappus, kõik ümberringi mürises ja kärises.
    Nägin, kuidas katuselt lendasid eterniiditahvlid nagu paberilehed tuules. Nooremad puud suruti vastu maad, mättast madalamaks. Need puud, mis tundsid endas jõudu ja üritasid tormile vastu seista, murdusid suure ragina saatel. Need puud , mis ei murdunud, kisti juurtega maapinnast välja.
    Peagi oli torm lahkunud, kuid tema jäljed ei kao niipea. Maha murtud ja räsitud puntrad pakuvad õudu ja ärevat vaatepilti veel tükil ajal.
    Ja korraga algas öises pimeduses saagide undamine. Eelnevalt kokkuleppimata algas ühine päästetöö. Hommikuks muutusid suuremad teed juba läbitavaks. Küla oli tabanud suur häda… Ja vaata imet. Looduse räsitud küla elas töist ööd.
    väljavõte Kristo Keevendi ajaveebist
    Too 8. augusti päev oli mäletamist mööda hullult soe. Näha oli, et pilved kogunevad, kuid väga hull asi ei tundunud. Kui oli selge, et äike ikka tuleb, sättisin ennast akna peale, sest eesootav vaatemäng tundus paljulubav.
    Kõigepealt oli kummaline, milline pilvelaine äikese ees liikus. Ja möll oli vägev. Sellist vihmatuisku ja puude painutamist ei olnud ma ammu näinud. Esmaspäeval tööle minnes selgus, et parkides on õige mitu puud pikali. Ja siis tulid uudised Väike-Maarjas toimunust. Tekkis tunne, et on olnud kõvem torm kui muidu.
    Siis komistasin pealkirja otsa, mis mul seest kõhedaks võttis. Jutt käib Lääne-Virumaal, Vihula vallas asuvast Eisma külast. Helistasin sõbrale ja kuulsin, et nad on vähemalt ise kõik elus ja ka autod-majad ei saanud pihta. Aga kommentaar oli, et küla on saanud täistabamuse.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”