Augustitormid laastasid 2000 hektarit metsa

Sellelt 2000 hektarilt annab arvestuslikult varuda ligi 300 000 tihumeetrit puitu, kuid kahtlemata pole see puit samavõrra väärtuslik kui n-ö tervest metsast varutu.

Tänavusuvised tormid leidsid aset enam-vähem nädalapikkuste vahedega, neist esimene möllas 26. juulil, teine 8. augustil ja kolmas 14. augustil.

Kui kahes esimeses tormis said kõige rohkem kahjustada Ida- ja Lääne-Virumaa metsad, siis kolmas tekitas murdu Lõuna-Eesti maakondades.

ASi Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp on seda meelt, et keskkonnaameti poolt väljakäidud, tänavust tormi iseloomustavad numbrid tunduvad ebaadekvaatsed, sest on vaid umbes poole võrra väiksemad 2005. aasta tormist. Toona aga oli olukord tema sõnul täiesti masendav.

"Kahjustuste kohta käivad numbrid on minu jaoks üllatavalt suured ja ma ei usu, et tormimurru jõudmine turule kuidagi puidu hindasid võiks mõjutada," rääkis Sapp. "Praegu on selgelt tajutav vaid see, et puidu varumispunktidesse ja terminalidesse on hakanud jõudma tavatult palju ebakvaliteetset palki. Eks omanik püüab iga hinna eest selle murru võimalikult kallima puidu pähe maha müüa."

Sapi sõnul sõltub sellest, kas tegemist on murru või heitega, millise kvaliteediga puidu kahjustatud metsaosast kätte saab. Murtud puu on üldiselt sedavõrd lõhesid täis, et palki sellest enam ei lõika, samas lihtsalt "lamandunud" puust võib veel suhteliselt hea kvaliteediga materjali saada.

"Ilm pregu tormimurru ülestöötamist ei sega, aga sõltub muidugi sellest, kus kahjustatud mets asub. Märjemas kohas ei saaks niikuinii muidu kui vaid talvel raiet teha," selgitas ta.

SA Erametsakeskus juhataja Jaanus Aun, kes on ka ise Hiiumaal metsaomanik, tunnistas, et viimastel nädalatel on omanikud tõepoolest piirkondlike metsakonsulentide poole sagedamini tulnud küsimustega, kuidas tormikahjustuste puhul oleks kõige õigem tegutseda, kusjuures kõige rohkem on selliseid pöördumisi tema teada Lääne-Virumaal ja Kagu-Eestis.

"Saame metsaomanikke aidata nõuannetega. Meie konsulent käib kohapeal, vaatab kahjustuse üle ja selgitab, mida metsaomanik peaks selle likvideerimiseks ette võtma," rääkis Aun. "Tugevamad ühistud saavad pakkuda ka tormikahjude likvideerimise teenust, aga sellise võimalusega pole kogu Eesti kaetud."

Auna hinnangul ootas ka tema n-ö kõhutunde pealt natuke väiksemat kahjustuste numbrit, kuid ta usub samas, et ega keskkonnaamet neid andmeid ka laest võtnud.

"Seekordse tormi eripära seisneb selles, et kahjustused on suuremad sisemaal ning meeletuid metsamassiive pole torm räsinud, kahjustused on laiguti," iseloomustas ta. "Väikses osas võib see varumishindasid mõjutada, aga kuna meil langetusressurssi meeletult palju pole, siis lihtsalt harvesterid kolivad oma planeeritud lankidelt tormimurdu lõikama, mistõttu ei usu, et tormimurru turuletulek oluliselt üldist raiemahtu suurendaks ja selle tõttu oluliselt hindasid survestaks."

Aun nentis, et tormimurru koristamine on tavalisest metsaraiest ka üksjagu aeganõudvam ja kulukam, samas saadud materjal ei hiilga tihti kuigi kõrge kvaliteediga, mistõttu varumismahu mõnetine suurenemine ei pruugi ahelreaktsioonina tingimata kvaliteetse palgi hinnalangust tähendada.

8. augusti torm tekitas kokku ligikaudu 30,3 miljoni krooni eest kahju.

Eraomanike kahjud moodustavad kogukahjust 25-26 miljonit krooni. Kõige enam sai tormis kannatada Lääne-Viru maakond, mille kahjusumma on umbes 15 miljonit ning Tartu maakond, kahjusumma 3,3 miljonit krooni.

Torm jättis puutumata Rapla, Hiiu, Pärnu ning Lääne maakonna.

väljavõte kunstnik Toomas Lausma ajaveebist

Torm lähenes tihedate välgusähvatustega üha tumedamaks muutuva taeva taustal. Mürin ja ragin üha lähenes. Järsku maja rappus, kõik ümberringi mürises ja kärises.

Nägin, kuidas katuselt lendasid eterniiditahvlid nagu paberilehed tuules. Nooremad puud suruti vastu maad, mättast madalamaks. Need puud, mis tundsid endas jõudu ja üritasid tormile vastu seista, murdusid suure ragina saatel. Need puud , mis ei murdunud, kisti juurtega maapinnast välja.

Peagi oli torm lahkunud, kuid tema jäljed ei kao niipea. Maha murtud ja räsitud puntrad pakuvad õudu ja ärevat vaatepilti veel tükil ajal.

Ja korraga algas öises pimeduses saagide undamine. Eelnevalt kokkuleppimata algas ühine päästetöö. Hommikuks muutusid suuremad teed juba läbitavaks. Küla oli tabanud suur häda… Ja vaata imet. Looduse räsitud küla elas töist ööd.

väljavõte Kristo Keevendi ajaveebist

Too 8. augusti päev oli mäletamist mööda hullult soe. Näha oli, et pilved kogunevad, kuid väga hull asi ei tundunud. Kui oli selge, et äike ikka tuleb, sättisin ennast akna peale, sest eesootav vaatemäng tundus paljulubav.

Kõigepealt oli kummaline, milline pilvelaine äikese ees liikus. Ja möll oli vägev. Sellist vihmatuisku ja puude painutamist ei olnud ma ammu näinud. Esmaspäeval tööle minnes selgus, et parkides on õige mitu puud pikali. Ja siis tulid uudised Väike-Maarjas toimunust. Tekkis tunne, et on olnud kõvem torm kui muidu.

Siis komistasin pealkirja otsa, mis mul seest kõhedaks võttis. Jutt käib Lääne-Virumaal, Vihula vallas asuvast Eisma külast. Helistasin sõbrale ja kuulsin, et nad on vähemalt ise kõik elus ja ka autod-majad ei saanud pihta. Aga kommentaar oli, et küla on saanud täistabamuse.