Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabanev raha ja tärkav majandus

    Värske Äripäev kirjutab, et pärast euro kasutuselevõttu väheneb Euroopa keskpanga reeglite kohaselt Eesti pankade kohustusliku reservi nõue ning seega vabaneb Eesti Panga keldrist ca 20 miljardit krooni, millest osa võib ka laenuturgu elavdama hakata.
    Septembri pangastatistika näitab, et Eestis tegutsevad kommertspangad on seda võimalust usinalt ära kasutamas ning Eesti Pangast miljardeid kroone välja võtnud. "Lisaks vabanevale krooni kattevarale annab eurotsooniga liitumine siinsetele kommertspankadele keskpangast tagasi ligi 20 miljardit krooni. Osa sellest võib isegi laenuturule suunduda," kirjutasime tänavu aprillis.
    Äripäeva arvates oleks majandusele ääretult kasulik, kui osagi vabanevast rahast siinsele laenuturule jõuaks. Muidugi saame me aru, et siinsed pangad on üpris palju välislaene võtnud, kas või oma emapankadelt, ja peavad need millalgi tagasi maksma. Muidugi saame me aru, et laenude-hoiuste omavaheline suhe peaks omavahel kenasti klappima. Kuid ettevõtjad kurdavad, et raha liigub vähe ning laenu ei saa. Kui pangad laenu anda ei tihka, siis kuidas Eesti majandus taas jalgele tõusta saab?
    Niisiis, kas me saame rääkida ka uue laenubuumi sünnist? Statistika seda veel ei kinnita. Kuid eelmise laenubuumi algataja Nordea Pank ütles alles hiljuti oma juhi Vahur Krafti suu läbi, et oma kodu ostmiseks on praegu väga hea aeg. Kraft, endine Eesti Panga president, tundus septembri lõpupäevil aripaev.ee lugejate valdavalt laenuteemalistele küsimustele vastates üsnagi positiivselt meelestatuna. Nii väitis ta, et Nordea ei karda eraisikutele ja firmadele aktiivselt laenu pakkuda, sest "oleme seda teinud nii majanduse tõusu kui ka languse faasis." Krafti sõnul saab laenu alati, praegu olevat pakkumine isegi suurem kui nõudlus. Tähelepanuväärsed sõnad, arvestades, et just Kraft hurjutas eelmise laenubuumi alguspäevil Eesti Panga presidendina kommertspanku, eriti Nordead, et nood liiga kergekäeliselt laenu andma ei tormaks. (Muide, hämmastaval kombel on laenubuumi algataja ise suhteliselt puhta nahaga pääsenud: "Meie halbade laenude osakaal laenuportfellis on kaks korda väiksem, kui on turu keskmine," ütles Kraft.)
    Ettevõtjate rõõmuks räägib teinegi pankur, et tegelikult saab laenu küll, tulge vaid ja küsige. Nii kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt panga ärikliendi infolehes, et Swedbank on viimase poole aasta jooksul rahuldanud üle 97% ettevõtete laenutaotlustest. "Julgen öelda, et kui keegi võtab meedias sõna teemal "Rootsi pangad võiks oma laenukraanid lahti keerata", siis ei maksa niisuguseid väljaütlemisi tõsiselt võtta," kirjutab Kitt. "Jah, pankade laenuportfell on kahanenud, kuid seda eelkõige uute investeerimisprojektide puudumise (ja vanade laenude amortiseerimise) tõttu."
    Võta siis nüüd kinni, kummal õigus, kas rahanäljas ettevõtjal või kahjumikartuses pankuril, äkki polegi ettevõtjail tegelikult peale "Põlluküla 2" muid investeerimisprojekte välja pakkuda?
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.