2009. aastal andis investeerimispank Eesti Energiale (EE) 150 miljoni eurose laenu investeerimisprogrammi rahastamiseks. Praegu on EE investeerimisprogramm kriitika all ning võib minna ülevaatamisele. Euroopa Investeerimispanga (EIB) asepresident Eva Srejber selle pärast ei murtse, sest tema sõnul arutatakse enne valimisi ikka erinavaid asju. "Kui aga lõpptulemuseks on, et muudetakse energiafirma investeerimisplaani või seda projekti, mida meie rahastame, siis tuleb muidugi vaadata, kas antud laen või selle tingimused vajavad ümbervaatamist. Praegu on kõik alles puhas spekulatsioon," ütles ta.

Srejber rääkis, et teistes riikides, mis samuti toetavad rohelise energia tootmist turuhinnast kõrgemal tasemel kokku lepitud ostuhinnaga, kaalutakse toetuse muutmist uutele projektidele. "Projektide jaoks, kus investeeringud juba tehtud on, toetusi ei muudeta," kinnitas ta.

Srejberi sõnul on investori seisukohast oluline teada mängureegleid. "Samas ei saa investor erinevate tugiprogrammide peale kunagi kindel olla - tuleb arvestada, et need võivad muutuda. Selline on risk," ütles pankur. "Samas, kui tahetakse toetada uuele tehnoloogiale üleminekut, on selleks erinevaid võimalusi - Poolas näiteks roheliste sertifikaatide süsteem."

Euroopa Investeerimispank on kriisiaastatel rohkem laenanud. "Viimasel aastal enne kriisi, 2007. aastal, laenasime kokku ca 47 miljardit eurot, mullu 79 miljardit eurot," rääkis Srejber, lisades, et laenuandmist palusid suurendada ELi rahandusministrid.

Läänemere regioonile andis investeerimispank enne kriisi 4-5 miljardit eurot aastas, praegu on summa kasvanud 10 miljardile eurole. "Osaliselt on kasv tingitud kriisi ajal Läänemere strateegia käivitumisest - rahastame projekte nii teadmispõhises sektoris kui ka energia, transpordi, keskkonna alal," loetles Srejber.

Tänavu plaanib Euroopa Investeerimispank laenu anda kokku ca 60 miljardit eurot - Srejberi sõnul on nõudlus vähenenud, sest osa kliente on naasnud võlakirjaturule. "See on hea märk, et Euroopa toibub kriisist," märkis ta.