Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EIB Eesti Energiale antud laenu pärast ei muretse

    Euroopa Investeerimispanga (EIB) asepresident Eva Srejber tunnistab, et pank jälgib oma laenudega seonduvat hoolega, kuid et Eesti Energia ümber lõkkele löönud kired EIBd veel muretsema ei sunni.

    Intervjuu Eva Srejberiga:
    2009. a mais olite Tallinnas ja allkirjastasite Eesti Energiaga (EE) 150 miljoni euro suuruse laenulepingu investeerimisprogrammi rahastamiseks. Täna on EE investeerimisprogramm kriitika all ning võib minna ümbervaatamisele, kas EIB tunneb oma laenu pärast muret?Valimiste eel arutatakse ikka erinevaid asju. Kui lõpptulemuseks on, et muudetakse EE investeerimisplaani või seda projekti, mida meie rahastame, siis tuleb muidugi vaadata, kas meie laen või selle tingimused vajavad ümbervaatamist. Praegu on kõik alles puhas spekulatsioon. Samas on kogu Balti regioonis suur vajadus elektrivõrkude moderniseerimise järele, et energiakadusid vähendada.
    EE börsiplaanid on riiulil, kas on ehk käimas juba järgmised laenukõnelused?Seda me ei kommenteeri kunagi – kui asjad on tehtud, siis on nad tehtud.
    Paljud riigid vaatavad praegu ümber tugiprogramme rohelisele energiale, mitte Eesti üksi. EIB on sektorisse suur laenuandja, kas pank tunneb nende arengute pärast muret?Teistes riikides, mis samuti toetavad rohelise energia tootmist turuhinnast kõrgemal tasemel kokku lepitud ostuhinnaga – kaalutakse toetuse muutmist uutele projektidele. Projektide jaoks, kus investeeringud juba tehtud on, toetusi ei muudeta.
    Aga kui tingimusi muudetaks tagasiulatuvalt?Eesti kohalikku debatti ma kommenteerida ei tahaks. Suur debatt on käimas ka Saksamaal ja Hispaanias. Investori seisukohast on oluline teada mängureegleid. Samas ei saa investor erinevate tugiprogrammide osas kunagi kindel olla – tuleb arvestada, et need võivad muutuda. Selline on risk. Samas, kui tahetakse toetada uuele tehnoloogiale üleminekut, on selleks erinevaid võimalusi – Poolas näiteks roheliste sertifikaatide süsteem.
    Eesti muretseb elektri hinna ja inflatsiooni pärast enne eurotsooniga liitumist.Ütlesin juba 1990ndatel, et Eesti liitub euroga enne Rootsit (Eva Srejber on rahvuselt rootslane – toim.). Mind naerdi välja, kuid mul oli õigus. Euro on hea, meil tuleb koostööd teha – rahvusvahelises plaanis on isegi Euroopa suurriigid liiga väikesed. Kriis on näidanud euro eeliseid. Õnnitlen Eestit.
    Kuidas mõjutas kriis EIB laenutegevust?2008. aasta septembris palusid ELi rahandusministrid meil kriisivastase meetmena laenuandmist suurendada. Viimasel aastal enne kriisi, 2007. aastal, laenasime kokku ca 47 miljardit eurot, mullu 79 miljardit eurot.
    Läänemere regioonile andsime enne kriisi 4-5 miljardit eurot aastas, praegu on summa kasvanud kümnele miljardile. Osaliselt on see kasv tingitud ka kriisi ajal Läänemere strateegia käivitumisest – rahastame projekte nii teadmispõhises sektoris kui energeetikas, transpordis, keskkonna alal jne.
    2009-2010 ühendasime jõud IFC ja EBRDga ja lubasime laenata Kesk-ja Ida-Euroopa väikeettevõtetele pankade kaudu 24 miljardit eurot. EIB täitis oma lubaduse juba 2009. aastal ning nüüd jätkame. Kogu ELi tasandil laename väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tänavu kümme miljardit eurot – varasemaga võrreldes on summa kahekordistunud. Oleme leevendanud ka laenu tingimusi – võimaldame EIB laenudest rahastada ka käibekapitali, mitte üksi investeeringuid.
    Olete Tallinnas seoses ELi Läänemere Strateegia esimese aastafoorumiga. Mis on regiooni suurimad väljakutsed?Alustaksin sellest, mis meil olemas on. Oleme juba praegu Euroopa tipus innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse poolest, meil on palju klastreid nii regiooni kui riikide tasandil, oleme konkurentsivõimelised ja tootlikud.
    Väljakutse on eesliinile jääda, et suuta konkureerida ülejäänud maailmaga. Koostööd tuleb tihendada, üksi on kõik piirkonna riigid liiga väikesed.
    Ja Läänemere strateegia on siin hea koostöövorm – see on ELi strateegia, innovatiivne viis, kuidas ELis koostööd teha. Olime esimesed, sest oleme harjunud asju koos tegema. Paigas on konkreetsed kavad ja vastutavad isikud. Juba püüavad ka Doonau äärsed riigid meie eeskujul sarnast koostööd käivitada.
    Milliseks kujuneb EIB roll?Saame aidata investeeringuid rahastada, pakkuda pikaajalist finantseeringut. Tänavu plaanime laenu anda kokku ca 60 miljardit eurot – nõudlus on vähenenud, sest osad kliendid on naasnud võlakirjaturule. See on hea märk, et Euroopa toibub kriisist. Läänemere regioonis plaanime tänavu laenu anda kümme miljardit eurot ning ka tuleval aastal 8-10 miljardit. Sõltub nõudlusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.