Tiina Keskküla tutvustas konverentsil Amropi uuringut, mis põhjamaade juhtide hulgas Balti riikide ametivendade kohta korraldati. Tulemust võib tema sõnul üldjoontes positiivseks pidada.

Balti riikide juhid on põhjamaade juhtide vaatevinklist nähtuna tegevusele orienteeritud ja suurepärased tulemuste saavutajad. "Meie juhid on proaktiivsed ja avatud kõigele uuele. Nad kohanevad muutustega hästi ja on koostööle suunatud," rääkis Keskküla.

Nõrkuseks võib pidada oskamatust näha kaugemat perspektiivi ja suuremat pilti. "Eestist ongi raske suurt pilti näha. Selleks tuleks mõnda aega mujal töötada," kommenteeris ta tulemust.

1990ndate algusest Eestis tegutsenud Advokaadibüroo Soraineni vanempartner Aku Sorainen tõi Pärnu juhtimiskonverentsil esinedes meie ärikultuuri eripärana välja otsustamisprotsesside kiiruse.

Kui soomlased arvavad, et nad on kärmed tegutsejad ja võtavad otsuseid kiiresti vastu, mitte nagu aeglased rootslased, siis eestlased omakorda peavad soomlasi aeglasteks, rääkis Sorainen. Veelgi naljakam on tema sõnul see, et lätlased arvavad, et eestlased on aeglased. "Oleks huvitav teada, mida lätlased rootslastest arvavad," lisas ta.

Samas osalevad rootslased väga edukalt rahvusvahelises äris, minnes tihti esimestena uutele turgudele ja tehes riskantseid investeeringuid, nii et stereotüübid vahel siiski ei tööta, tõi ta näite.

Aku Soraineni sõnul ongi üks peamisi erinevusi Eesti ja põhjamaade ärikultuuri vahel olnud siin valitsev otsustamisprotsesside kiirus ja planeerimise vähene põhjalikkus.

"Aga selles on Eesti viimase paari aasta jooksul põhjamaadele lähenenud. Kui majandusolukord hakkas kehvenema, hakkas planeerimisaeg selgesti pikenema," märkis ta.

Sorainen tõi omapärana välja ka eestlaste reserveeritud suhtlemismaneeri. "Käisime mõni aasta tagasi äridelegatsiooniga Hiinas. Kui ametlikud kõned läbi said, oli suur hulk hiina ärimehi, kes tahtsid tulla eestlastega rääkima ja tutvuma, aga eestlased panid midagi omakeskis arutades ruttu minema," meenutas Sorainen.

Samas usub ta, et rahvusvahelistes ettevõtetes töötavad eestlased toovad kaasa värskeid ideid, kuna siin pole pikki traditsioone, mis ideede levikut pidurdaks.

Rahvusvahelises ettevõttes Philip Morris International 16 aastat ametis olnud ja praegu Liibüas töötav Juhan Kahu nõustus väitega, et eestlane on napisõnaline.

"Eestlased on selle poolest tuntud, et räägivad lühilausetega ja kõiki asju ainult ühe korra," ütles ta konverentsil Skype'i ettekandes. "Lõunamaalased on emotsionaalsed. Kui olete vaadanud Mehhiko seepe või Itaalia filme, siis teate, kuidas see käib," rääkis ta. "Olles lõunamaalaste keskel, hakkasin jälgima, millest nad räägivad. Tuleb välja, et nad räägivad sama asja mitu korda. Räägivad jutu ära ja alustavad otsast peale," selgitas Kahu. See tähendab, et kui keegi nendega räägib, siis esimest korda nad lihtsalt ei kuula. "Nad teavad, et seda räägitakse veel ja veel."

Ka tunnetele tähelepanu pööramise ning tunnustamise ja komplimentide tegemise õppis Kahu ära alles välismaal töötades, kuna Eestis pole selle olulisusest veel aru saadud.