- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,31%6 217,36
- DOW 30−0,08%44 458,57
- Nasdaq 0,79%20 361,99
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,31%6 217,36
- DOW 30−0,08%44 458,57
- Nasdaq 0,79%20 361,99
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised teiste silmis oleme?
Tiina Keskküla tutvustas konverentsil Amropi uuringut, mis põhjamaade juhtide hulgas Balti riikide ametivendade kohta korraldati. Tulemust võib tema sõnul üldjoontes positiivseks pidada.
Balti riikide juhid on põhjamaade juhtide vaatevinklist nähtuna tegevusele orienteeritud ja suurepärased tulemuste saavutajad. "Meie juhid on proaktiivsed ja avatud kõigele uuele. Nad kohanevad muutustega hästi ja on koostööle suunatud," rääkis Keskküla.
Nõrkuseks võib pidada oskamatust näha kaugemat perspektiivi ja suuremat pilti. "Eestist ongi raske suurt pilti näha. Selleks tuleks mõnda aega mujal töötada," kommenteeris ta tulemust.
1990ndate algusest Eestis tegutsenud Advokaadibüroo Soraineni vanempartner Aku Sorainen tõi Pärnu juhtimiskonverentsil esinedes meie ärikultuuri eripärana välja otsustamisprotsesside kiiruse.
Kui soomlased arvavad, et nad on kärmed tegutsejad ja võtavad otsuseid kiiresti vastu, mitte nagu aeglased rootslased, siis eestlased omakorda peavad soomlasi aeglasteks, rääkis Sorainen. Veelgi naljakam on tema sõnul see, et lätlased arvavad, et eestlased on aeglased. "Oleks huvitav teada, mida lätlased rootslastest arvavad," lisas ta.
Samas osalevad rootslased väga edukalt rahvusvahelises äris, minnes tihti esimestena uutele turgudele ja tehes riskantseid investeeringuid, nii et stereotüübid vahel siiski ei tööta, tõi ta näite.
Aku Soraineni sõnul ongi üks peamisi erinevusi Eesti ja põhjamaade ärikultuuri vahel olnud siin valitsev otsustamisprotsesside kiirus ja planeerimise vähene põhjalikkus.
"Aga selles on Eesti viimase paari aasta jooksul põhjamaadele lähenenud. Kui majandusolukord hakkas kehvenema, hakkas planeerimisaeg selgesti pikenema," märkis ta.
Sorainen tõi omapärana välja ka eestlaste reserveeritud suhtlemismaneeri. "Käisime mõni aasta tagasi äridelegatsiooniga Hiinas. Kui ametlikud kõned läbi said, oli suur hulk hiina ärimehi, kes tahtsid tulla eestlastega rääkima ja tutvuma, aga eestlased panid midagi omakeskis arutades ruttu minema," meenutas Sorainen.
Samas usub ta, et rahvusvahelistes ettevõtetes töötavad eestlased toovad kaasa värskeid ideid, kuna siin pole pikki traditsioone, mis ideede levikut pidurdaks.
Rahvusvahelises ettevõttes Philip Morris International 16 aastat ametis olnud ja praegu Liibüas töötav Juhan Kahu nõustus väitega, et eestlane on napisõnaline.
"Eestlased on selle poolest tuntud, et räägivad lühilausetega ja kõiki asju ainult ühe korra," ütles ta konverentsil Skype'i ettekandes. "Lõunamaalased on emotsionaalsed. Kui olete vaadanud Mehhiko seepe või Itaalia filme, siis teate, kuidas see käib," rääkis ta. "Olles lõunamaalaste keskel, hakkasin jälgima, millest nad räägivad. Tuleb välja, et nad räägivad sama asja mitu korda. Räägivad jutu ära ja alustavad otsast peale," selgitas Kahu. See tähendab, et kui keegi nendega räägib, siis esimest korda nad lihtsalt ei kuula. "Nad teavad, et seda räägitakse veel ja veel."
Ka tunnetele tähelepanu pööramise ning tunnustamise ja komplimentide tegemise õppis Kahu ära alles välismaal töötades, kuna Eestis pole selle olulisusest veel aru saadud.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele