„Jäätmekäitlusvaldkonnas on korruptsioon pigem suurenenud ja see on tingitud paljuski sellest, et väga mitmeid jäätmevaldkonna teemasid rahastatakse kas riigiametite, kohaliku omavalitsuse või riigiorganite otsuste baasil,“ ütles Remmelg, kelle sõnul on osalt põhjus ka eurorahade märkimisväärses suuruses. „See juba iseenesest loob pinnase, mille baasilt teha kallutatud otsuseid,“ selgitas ta. Remmelgi sõnul jagatakse lähema kolme aasta jooksul jäätmekäitlusturule pool miljardit kuni miljard Eesti krooni.

Teine, ent mitte vähem oluline teema on see, et poole miljardi krooni suuruse aastakäibega jäätmeveoturu otsused ehk kuidas üks või teine konkurss läheb, langetatakse samuti kohaliku omavalitsuse poolt. „Pluss igasugused seadusandluse muudatused, millega turgu mõjutatakse ja mis tõenäoliselt ei ole iseenesest tekkinud, vaid mingite suunatud tegevuste kaudu,“ rääkis ärijuht. Ta nentis, et Ragn-Sells on sellistele seadustele ka presidendi tähelepanu juhtinud. 

Aga kuidas Eestis üldiselt lood on? „Kehvemad ajad sunnivad ikka otsima igasuguseid võimalusi või variante, mis heades oludes jääks kasutamata. Pigem ei ole muutunud paremaks,“ vastas Remmelg.

Täna avalikustab ühing Korruptsioonivaba Eesti 2010. aasta korruptsioonitajumise indeksi. Indeks avalikustatakse ligi 180 riigi kohta. Eelmisel aastal asus Eesti korruptsioonitajumise tabelis 27. kohal. Eesti sai 6,6 palli (10 palli saav riik on korruptsioonivaba, 0 punkti saanud riiki peetakse läbinisti korrumpeerunuks). Indeks on kõige laialdasemat rahvusvahelist tunnustust leidnud korruptsioonimõõdik.