• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkel: kriisimehhanism tugevdab eurot

    Saksamaa kantsler Angela Merkel võitis EL tippkohtumisel liimesriikide toetuse luua euro stabiilsuse tagamiseks püsiv kriisimehhanism ja muuta selleks EL seadusandlust.

    Euro peab muutuma kindlamaks ja rahaliit vajab reformimist – sellise otsusega lõppes Brüsselis järjekordne EL liidrite kohtumine. Kroonilised võlglased nagu Kreeka peavad arvestama senisest karmimate trahvidega. Finantsabi vajavate eurotsooni riikide jaoks luuakse uus kriisisüsteem, selleks muudetakse Lissaboni lepet.
    Euroopa Liidust saab "majanduslik valitsus"
    Saksa kantsler ütles peale tippkohtumise lõppu antud pressikonverentsil, et usub et Euroopa Liit hakkab tulevikus käituma kui „majanduslik valitsus“ „Me ei taha, et ainult maksumaksjad kannaksid tulevikus kriisi kulusid. On põhjendatud soov, et mitte ainult maksumaksjad vaid ka erainvestorid oleksid sellega seotud.“
    Kuigi kõne all ei olnud võlgade restruktureerimine, siis kartes, et Saksamaa dikteerib kriisimehhanismi lõpliku kuju, kahanes täna Iirimaa, Portugali ja Kreeka võlakirjade väärtus. “On tekkimas vahetuid riske, mille suhtes on turud närvilised. Euroopa Liidu osas on mängu tulemas midagi muud ja turud jälgivad seda,“ ütles  Orlando Green, kapitaliturgude strateegia asedirektor Londoni Credit Agricole korporatiiv- ja investeerimispangast Bloombergile.
    Ka Merkel oli nõus, et näiteks Euroopa Keskpanga presidendil Jean-Claude Trichet’l on päästemehhanismiga seotud riskide suhtes teised arusaamised kui temal. Kuid Merkel jäi endale kindlaks, et ka investorid peavad tulevikus kriiside tagajärgede eest vastust kandma.
    Kriisimehhanismi puudumine peaaegu et hävitas euro
    Merkeli kriisilahendusplaan näeb ette võlgade maksetähtaegade pikendamist, intressimaksete peatamist ja võlausaldajate nõuete loovutamist. „Merkel kasutab seda, et tuua sisse ka teised tegijad, nimelt turud, et karistada eurotsooni liikmeid tegematajätmiste eest raha laenamisel,“ ütles Fredrik Erixon, Brüsselis asuva Euroopa Rahvusvahelise Poliitökonoomia Keskuse direktor. „Kas sellest piisab euro püsimiseks, saab näha.“ „Kriisimehhanismi puudumine peaaegu et hävitas euro,“ ütles EL president Herman Van Rompuy. „Me võitsime euro esimese lahingu, kuid probleemid ei ole veel täielikult möödas.“ 
    Merkel sooviks kriisijuhtimissüsteemi sisse kirjutada Euroopa Liidu baaslepingutesse ning on ühtlasi öelnud, et praegust euro päästepaketti peale 2013 aastat  ei pikendata. 
    Hääleõigus säilib ka võlglastel
    Merkeli plaan võtta hääleõigus riikidelt, kes korduvalt ületavad eelarvedefitsiidi piiri 3 protsenti SKP-st toetust ei leidnud. Tulemuseks oli „absoluutselt mitte ühtegi kokkulepet selles osas,“ ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. „Olen väga õnnelik, et see hääleõiguse küsimus laualt kõrvaldati.“
    Euroopa Liit siiski tõenäoliselt kaalub võimalikke piiranguid euroriikide hääletusõiguste osas, kui need puudutavad majandusalaseid otsuseid. Iirimaa peaminister Brian Cowen ütles, et toetab muudatusi, seni kuni „need on nii kitsapiirilised ja lihtsustatud kui võimalik.“
    EL valitsused ja Euroopa Parlament peaksid uue seadusandluse kinnitama tuleva aasta märtsiks.
    Autor: Katri Soe-Surén
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).