Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merkel: kriisimehhanism tugevdab eurot
Saksamaa kantsler Angela Merkel võitis EL tippkohtumisel liimesriikide toetuse luua euro stabiilsuse tagamiseks püsiv kriisimehhanism ja muuta selleks EL seadusandlust.
Euro peab muutuma kindlamaks ja rahaliit vajab reformimist – sellise otsusega lõppes Brüsselis järjekordne EL liidrite kohtumine. Kroonilised võlglased nagu Kreeka peavad arvestama senisest karmimate trahvidega. Finantsabi vajavate eurotsooni riikide jaoks luuakse uus kriisisüsteem, selleks muudetakse Lissaboni lepet.
Euroopa Liidust saab "majanduslik valitsus"
Saksa kantsler ütles peale tippkohtumise lõppu antud pressikonverentsil, et usub et Euroopa Liit hakkab tulevikus käituma kui „majanduslik valitsus“ „Me ei taha, et ainult maksumaksjad kannaksid tulevikus kriisi kulusid. On põhjendatud soov, et mitte ainult maksumaksjad vaid ka erainvestorid oleksid sellega seotud.“
Kuigi kõne all ei olnud võlgade restruktureerimine, siis kartes, et Saksamaa dikteerib kriisimehhanismi lõpliku kuju, kahanes täna Iirimaa, Portugali ja Kreeka võlakirjade väärtus. “On tekkimas vahetuid riske, mille suhtes on turud närvilised. Euroopa Liidu osas on mängu tulemas midagi muud ja turud jälgivad seda,“ ütles Orlando Green, kapitaliturgude strateegia asedirektor Londoni Credit Agricole korporatiiv- ja investeerimispangast Bloombergile.
Ka Merkel oli nõus, et näiteks Euroopa Keskpanga presidendil Jean-Claude Trichet’l on päästemehhanismiga seotud riskide suhtes teised arusaamised kui temal. Kuid Merkel jäi endale kindlaks, et ka investorid peavad tulevikus kriiside tagajärgede eest vastust kandma.
Kriisimehhanismi puudumine peaaegu et hävitas euro
Merkeli kriisilahendusplaan näeb ette võlgade maksetähtaegade pikendamist, intressimaksete peatamist ja võlausaldajate nõuete loovutamist. „Merkel kasutab seda, et tuua sisse ka teised tegijad, nimelt turud, et karistada eurotsooni liikmeid tegematajätmiste eest raha laenamisel,“ ütles Fredrik Erixon, Brüsselis asuva Euroopa Rahvusvahelise Poliitökonoomia Keskuse direktor. „Kas sellest piisab euro püsimiseks, saab näha.“ „Kriisimehhanismi puudumine peaaegu et hävitas euro,“ ütles EL president Herman Van Rompuy. „Me võitsime euro esimese lahingu, kuid probleemid ei ole veel täielikult möödas.“
Merkel sooviks kriisijuhtimissüsteemi sisse kirjutada Euroopa Liidu baaslepingutesse ning on ühtlasi öelnud, et praegust euro päästepaketti peale 2013 aastat ei pikendata.
Hääleõigus säilib ka võlglastel
Merkeli plaan võtta hääleõigus riikidelt, kes korduvalt ületavad eelarvedefitsiidi piiri 3 protsenti SKP-st toetust ei leidnud. Tulemuseks oli „absoluutselt mitte ühtegi kokkulepet selles osas,“ ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. „Olen väga õnnelik, et see hääleõiguse küsimus laualt kõrvaldati.“
Euroopa Liit siiski tõenäoliselt kaalub võimalikke piiranguid euroriikide hääletusõiguste osas, kui need puudutavad majandusalaseid otsuseid. Iirimaa peaminister Brian Cowen ütles, et toetab muudatusi, seni kuni „need on nii kitsapiirilised ja lihtsustatud kui võimalik.“
EL valitsused ja Euroopa Parlament peaksid uue seadusandluse kinnitama tuleva aasta märtsiks.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.