KUIDAS esitada nõukogule järgmise aasta eelarve?

Ettevõtja Jüri Käo sõnul on oluline, et ettevõtte juht tunneks esitatavat eelarvet ja ka ise usuks seda eelarvet. Tema hinnangul on hästi oluline, et eelarve esitaja teaks, mida iga rida eelarves tähendab, sest nõukogu koosolekul tuleb tihti ette igasuguseid küsimusi.

"Seda on kohe näha, kui juhatuse liige tegelikult esitatavat eelarvet ei tunne, vaid selle on koostanud finantsteenistus," lausus Käo.

Rääkides konkreetsemalt järgmise aasta eelarve koostamisest, arvas Käo, et praegu on paljude ettevõtete juhid palju pessimistlikumad, kui peaks olema, sest järgmine aasta on kindlasti kasvuaasta. "Kriisi aeg on olnud nii raske ja nii ruineeriv kõikidele, et nüüd ei julgeta enam kasvu prognoosida ja eelarvesse kirjutada," selgitas ta.

Ettevõtja Heldur Meeritsa arvates on oluline küsimus, kuidas koostatud eelarve ettevõtte strateegiaga kokku käib. "Kas üritatakse hinges püsida või on tegemist agressiivse laienemisplaaniga," rääkis Meerits.

Tuleks silmas pidada ka seda, et kõik laienemisega seotud plaanid ei saa kajastuda ainult eelarves, vaid on terve hulk muid komponente, lisas Meerits.

Meeritsa sõnul vaatab tema eelarvest esmalt seda, kas eelarve haakub ka laiema plaaniga. Mõni arengu- või muutusemõte võib olla selline, mis ettevõtte numbrites ei kajastu, või vähemalt ei kajastu detailselt.

"Lihtsalt see, kui sulle trükitakse üks leht tabeleid, ei ole eelarve esitamiseks kõige parem võimalus," lausus Meerits.

Eelarve tehnilise vormistuse koha pealt tuleks arvestada, et vajadusel peab juhtkond suutma eelarvet kaitstes minna detailseks.

Meerits ei ole näinud sellist eelarvet, mis on ideaalne ja kus on olemas ideaalne tegevuskava. See vist ongi selline raske ülesanne, lisas Meerits.

Koolitaja ja mitme juhtimis- ja finantsraamatu autor Sander Karu vaatab eelarve juures eelkõige seda, kas eelarvega tagatakse ettevõtte eesmärkide ja strateegiate saavutamine.

"Oma kogemuste põhjal võin öelda, et eelarve pole läbi läinud, kui pole suudetud eelarvet tasakaalu viia - kulud on suuremad kui tulud," loetles Karu. "Või ei ole suudetud eelarvet viia kooskõlla omaniku või nõukogu antud kontrollarvudega. Ei ole tagatud ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine või eelarve pole nõutud detailsusega lahti kirjutatud."

Rõiva- ja tekstiilitöösturite liidu juhi Meelis Virkebau sõnul on kõige tähtsam vaadata, mis on eelarves kõige olulisemad muutused. "Kas on näha, kas suudetakse rohkem müüa või mitte," põhjendas Virkebau. "Mis juhtub kuludega, kas võetakse inimesi juurde, kas tööjõukulud suurenevad?"

Virkebau sõnul on tööstusettevõtte puhul oluline, kuidas on tooraine- ja energiakuludega.

"Muidugi peab arvestama ka seda, et millised on nõukogu ootused ning millega oldi või ei oldud rahul eelneval perioodil," kommenteeris Virkebau.

Kui mõni nõukogu soov on ebarealistlik, siis tuleks korralikult põhjendada, miks see on võimatu.

"Kõige tähtsam on ettevõtte juhil eelarve teha, nagu öeldakse, jalad maas," lausus Virkebau. Seda selles mõttes, et tegelikult peaks juht suutma iga numbrit selles eelarves põhjendada.

Virkebaul endal ei ole sellist probleemi ette tulnud, et ei saa eelarvest aru. Aga on juhtunud, et mõne numbriga on väga mööda pandud. "Eelarvet koostades ei osanud arvata, kuidas muutub aasta jooksul USA dollari kurss," põhjendas Virkebau.

Kui nõukogude ajal ja hiljemgi veel oli eelarve koostamine nagu soola puhumine, et mis tuleval aastal juhtub, siis tänapäeval on see töö muutunud standardseks. See on suhteliselt hästi kaetud meetoditega ja seda meetodit tuleb osata. See on nagu arsti töö, planeeritav, või autojuhi töö, reglementeeritud, mida tohib ja mida ei tohi ja mismoodi tuleb teha. Eelarve koostamine peab lähtuma mingitest eeldustest. Kõige tavalisem ja esimene eeldus on majanduskasvu prognoos. Nõukogu liikmed ei ole tegevjuhtimisega seotud ja ainuke asi, mida nad sisuliselt vaadata saavad, on see, et kas eelarve planeerimisel on häid tavasid järgitud.