Tallinna börs Euroopa säravaim

"Kui võtta aluseks finantskriisi põhjustatu, siis on Tallinna börs taastunud väga jõuliselt, kuid indeksi taastumisele on kaasa aidanud ka mitmed suured tagasiostmised (Saku Õlletehas, Eesti Telekom, Norma) ning palju ettevõtteid kaupleb jätkuvalt madalamal tasemel kui 2008. aasta sügisel, kui Lehman Brothersi kokkuvarisemisega kriis algas," lisas Vallikivi.

Olulist rolli raha jõudmisel väärtpaberiturgudele on mänginud valitsuste ja keskpankade rahapakkumise poliitika. Läinud nädalal kuulsime, kuidas Ühendriikide Föderaalreserv kavatseb raha juurdetrükkimise teel soetada 600 miljardi dollari väärtuses valitsuse võlakirju. Vallikivi sõnul on maad võtmas cash is trash (raha on prügi) meeleolu. "Kui finantskriisi tipul valitses ütlemine cash is king (raha on kuningas), siis keskpankade sisuliselt null intressimäärapoliitika, raha trükkimine ning globaalne valitsuskulutuste kasv on pannud investorid mõistma, et kõige kiiremini kaotab praegu väärtust just sularaha, ning investorid liiguvad üha rohkem nn reaalsete väärtuste suunas, nagu kuld, võlakirjad, aktsiad," selgitas Vallikivi.

Eestist on vähem kui aastaga deflatsioonilisest keskkonnast saanud inflatsiooniline keskkond ja rahakogujate seas valitseb paanika, et säästud käes ära ei sulaks. Vallikivi hinnangul on investorid sunnitud raha hoidmisele otsima alternatiive, sest pankade 5-6% hoiuseintressid on minevik. Ka ettevõtted on oma osa mänginud raha voolamisel börsile. "Suured ja rasked ning ka valulised kärped on tehtud ning ellujäänud ettevõtted sammuvad tulevikule vastu hoopis efektiivsematena, kui enne kriisi oldi," lisas Vallikivi.

Eesti Energia börsile? Nii Alber kui ka Vallikivi leiavad, et üks prioriteetidest on suurte institutsionaalsete investorite tagasimeelitamine, mis ei ole lihtne. Alber leiab, et Eesti Telekomi lahkumise järel on arvestatava käibega ettevõtteid väga vähe, eelkõige Olympic ja Tallink, kuid olukorda aitaks parandada Eesti Energia börsile toomine. "Olen veendunud, et Eesti Energia börsile toomine on kohaliku kapitalituru ja välisinvestorite juurdemeelitamise aspektist väga oluline. Loodan väga, et pärast valimisi on poliitikutel julgust Eesti Energia börsiplaanide juurde tagasi pöörduda," selgitas Alber.

"Suurt rolli mängis institutsionaalsete investorite paaniline põgenemine - see tekitas nn negatiivse mulli, kus ettevõtted olid müügis naeruväärsete hindadega," selgitas Vallikivi kriisijärgseid arenguid. Tema sõnul aitab saabuv euro tõsta institutsionaalset huvi, kuid sama palju või isegi rohkem avaldab mõju Eesti liitumine OECD riikide grupiga.

Vaadates tulevikku, siis täiesti rahulikku merd ei saa prognoosida. Vallikivi hinnangul peaks positiivsus jätkuma, kuigi mulli tekkimise oht pole kadunud. "Võtmetähtsusega on investorite meeleolu, mis võib lähiaegadel juba liigagi positiivseks kujuneda ja tuua kaasa head tingimused mulli tekkeks," leiab Vallikivi.

Euroala ja OECD riikide grupiga liitumisel peaks rahastamiskanalite kaudu rohkem raha Eestisse tulema küll, kuid lõpliku otsuse aluseks on ikkagi atraktiivsed ettevõtted, kuhu see raha paigutada.

Kindlasti muutuvad välisinvestorite jaoks sellega riskid väiksemaks.

Eesti Energia börsile toomine kindlasti tõstaks üldist investeerimisaktiivsust. Kui me võrdleme eestlaste investeerimisaktiivsust Põhjamaadega, siis see on ikkagi kordades väiksem.