Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sidefirma rapib laenuturgu
Tänane Äripäev toob meieni üllatuse - Eesti tarbimislaenuturule on sisenenud uus suur tegija - telekommunikatsioonifirma Elion!
Jah, seesama Elion, kes pakub andmeside- ja telefoniteenuseid, seesama endine Eesti Telefon, kes pakub digitelevisiooni- ja videolaenutusteenust ning kes sulgeb 1. detsembrist taksofoniäri, kuna pole enam helistajaid, pakub nüüd ka külmiku-elektripliidi ostjaile järelmaksu. Kuid kas Eesti digi-IT-telekomiturg on siis paika loksunud, kas kõik vähegi potentsiaalsed kliendid on juba "võrgutatud", et ette on võetud täiesti uute turgude vallutusplaan?
Peale esmast ehmatust näeb Äripäev Elioni tegevuses siiski nii mõndagi kiiduväärset. Esiteks, ettevõte, kes oma põlisel turul on mammuti staatuses, ei jää loorbereile puhkama, vaid asub uut turgu vallutama. Teiseks, kuna laenuteenuste turg toimib meil Eestis siiski üsna vähese konkurentsiga, toob Elioni sisenemine turule kindlasti elevust. Pealegi on telefonifirma pakutav tarbimislaen odavaimate seas - aastane tarbijakrediidi kulukuse määr vaid 11,5%. Seda ajal, mil põhitegevusena laenuandmisega tegelevate ettevõtete pakutavate tarbimislaenude intress algab 18 protsendist.
Lisaboonusena peaks Elioni üllatav samm ka Eesti sisetarbimise juba hääbuma kippuva virvatulukese taas lõõmama lööma. Olgugi, et esialgu pakub Elion oma järelmaksu vaid Euronicsi poeketis. Tõsi, väikese miinusena kerkib sest sisetarbimise kasvust tingituna importkaupade sissevool Eestisse, ehk et halveneb me riigi väliskaubandusbilanss.
Tegelikult on Elionil pea kõik eeldused eduks olemas - tal on hea, tuntud nimi, suur kliendibaas, veelgi suuremad rahavood ja suurepärane kogemus tuhandete klientide (ja ka tuhandete võlglaste) haldamisel. Ning, mis põhiline - nõudlus odavama tarbimislaenu järele on ju endiselt suur.
Võib-olla leidub Eestis veel keegi, kes tahaks laenuturule siseneda? Seni on tarbijatega tihedamaid sidemeid sõlmimas ehk oma poodides müüdava kauba soetamiseks laenu-järelmaksu pakkumas mitmed auto- ja motopoed, arvuti-telefonipoodidest rääkimata. Kuid nemad on siiski oma klientidele ja oma toodete müügile keskendunud.
Jah, paljud ettevõtted annavad laenu oma töötajaile.
Jah, ajakirjandusest on teada ka juhuseid, kus eraisikud (või nende omanduses olevad ettevõtted) on andnud laene Eesti tipp-poliitikutele (Edgar Savisaar, Villu Reiljan, Jaanus Rahumägi).
Kuid kes annaks laenu täiesti võõrale inimesele, nn lihtsale töötegijale?
Nii või teisiti, Äripäeva arvates peaksid laenu andvad asutused, eriti pangad, Elioni tegevusel nüüd erilise hoolega silma peal hoidma. Sest eks olegi kõikse hullem, mis ühe ettevõtte jaoks juhtuda saab, ühe tugeva konkurendi turuletuleku mahamagamine.
Autor: ÄP