Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas see hind korraga muutub?
No kuidas küll kõigil Eesti suurtel kütusemüüjatel kõik varud vaid mõnetunnise vahega korraga lõpevad ning nad on sunnitud hakkama sisse ostma uue hinnaga kütust ja veel enam, selle kohe ka jaekettidesse müüki paiskama?
Selline küsimus tuli ilmselt paljudele jälle huulile, kui kütuseketid tõstsid Statoili eestvedamisel hinna eile-üleeile hüppeliselt Eesti ajaloo kõrgeimale tasemele. Ja põhjendasid seda kütuse kallinemisega maailmaturul. Nagu alati.
Äripäev, kelle meelest on hinnatõusu ajendiks pigem kütuse jaemüüjate langenud marginaalid, leiab, et kütuseketid peaksid oma hinnamuudatuste põhimõtteid ausalt selgitama avalikkusele.
Nii seda, miks hinda muudetakse (maailmaturu hinnamuutus on siin vaid üks põhjus, on ju nii), ning eelkõige seda, miks sisuliselt ühel ajal kõik hinnad peavad muutuma. Vastasel korral kahtlused vaid süvenevad.
Me ei saa täna väita, et suuremad kütuseketid Statoil, Neste või Alexela hindu muutes konkurentsiseadust rikuvad.
Näiteks pole ükski neist turgu valitsev ettevõtja. Statoili turuosa Eesti kütuse jaeturul oli firma enda andmetel 2009. aastal 23%, Neste turuosa 15,5%, Alexela turuosa 14% ja Lukoilil 9%. Konkurentsiseaduse 40%-lisest piirist, mis käib turgu valitseva seisundi juurde ja mille kuritarvitamine keelatud, ollakse üsna kaugel.
Kuid. Konkurentsiseadus ütleb selgesõnaliselt, et ettevõtjate hinnaalased kokkulepped on keelatud, ja karistatav on ka konkurentsi kahjustav koostöö.
Tõsi, kokkuleppeid kütusemüüjate vahel pole keegi, sh konkurentsiamet tõestanud. Jaamades üleval olevad hinnad on suured ja avalikud, konkurendi hinnamuutmine seega teada ja mingit kokkulepet pole justkui vajagi.
Ja kuigi konkurentsiseadus käsitleb nii liiga kõrget hinda kui ka põhjalikult liiga madala hinnaga müüki, ei ole seadusega vastuolu, kui turuosalised lihtsalt hinda muudavad. Nüüd on tõlgendamise ja tõestamise küsimus, kust algab koostöö ja ühine koordineeritud tegutsemine, mis Euroopa pretsedendiõiguse kohaselt on keelatud.
Sest ettevõtja võib käituda vastavalt oma konkurendi käitumisele, kuid keelatud koostööna käsitletakse isegi seda, kui ettevõtjad üksnes teavitavad üksteist teatud käitumisest, arvestades, et ka teised hakkavad käituma samal viisil - näiteks hinda tõstma. Kas maantee äärde uue hinna kuvamine on selles kontekstis järgimisele kutsuv teavitamine?
Kütusemüüjad väidavad, et omavahelist suhtlemist ega koostööd hindade muutmisel nende vahel ei toimu.
Äripäeval on siin küsimus konkurentsiametile - kas amet on otsinud pelgalt tõendeid konkreetsetest kokkulepetest või on hinnanud ka kütusemüüjate käitumist turul kooskõlastatud tegevuse kontekstis? Seda ka otsese kokkuleppe puudumisel.
Autor: ÄP