Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks ma tahan intervjuud Rahumaaga?

    Kolme aasta eest tundus, et Indrek Rahumaa suudab kõik teoks teha. Tema ärikontserni mulluse kokkuvarisemise  järelvõnkeid on tunda tänaseni.

    Rahata jäid paljud investorid, kes tema edusse uskusid ja tema ettevõtmistesse panustasid.
    Küsin Indrek Rahumaalt intervjuud. See ei ole esimene kord. Möödunud aastal, kui Äripäev Alta Capitali rahaprobleemidest, võlgadest, laenamistest, pantimistest ja vaidlustest kirjutas, oli meil ka Rahumaaga intervjuuks aeg kokku lepitud. See ei toimunud tema ootamatu haigestumise tõttu. Ta vastas toona meie küsimustele e-kirja teel. Nüüd lubab ta intervjuu anda, aga ilmselt alles järgmisel aastal, kuna pole aasta lõpus Eestis. Võib-olla siis kunagi järgmise aasta alguses. Aga miks ma temaga üldse intervjuud teha tahan?
    Kõigile kuldsed majandusbuumi aastad
    Äripäev valis Rahumaa 2007. aastal aasta ärimeheks, sest siis oli tema investeerimisvallutuste kõrghetk.
    Tema juhitav investeerimisgrupp Alta Capital omandas järjest uusi ettevõtteid. “Eestlaste Alta Capital ostis ühe Läti suurema ehitusfirma”, “Rahumaa trügib Poola kommiturule”, “Rahumaa omandas Karumsi valmistaja” on vaid mõned temaga seotud pealkirjad aasta esimesest poolest.
    Pärast seda, kui Alta oli omandanud Karumsi tootjas osaluse, küsis ka Äripäev oma juhtkirjas, kas ta on ikka investor või hoopis riskisõltlane?
    “Öeldakse, et suur tükk ajab suu lõhki. Eriti majanduse kiire arengu ajal võidakse teha ka rumalaid investeeringuid, sest raha on odav. Ka Rahumaal pole garantiid, et ta mõne investeeringuga endale näppu ei lõikaks, eri sektoreis tegutsedes on seda isegi lihtsam teha,” avaldas toimetus arvamust. Ent Rahumaa võttis kätte ja viis Silvano Fashion Groupi (siis PTA – toim) Poola börsile. Tundus ikka pigem investor olevat?
    Magusatootjale enam jõud peale ei hakanud
    Juba sama aasta suvel liikusid jutud, et Oliver Kruuda on müümas Kalevi kommitööstust. Septembris ta teataski tehingust. Ostjaks ei keegi muu kui Rahumaa ja Alta Capital. Lisaks mahtus ostukorvi kenasti ära Tere piimatootmine. “Täna näen, et uutel Eesti omanikel on energiat ja vastutust neid väärikaid tootmisettevõtteid edasi arendada,” ütles Kruuda pressikonverentsil, kus müügitehing avalikustati.
    Rahumaa korv oli täis laotud, aga selle sisu eest kassas maksmisel tekkisid kohe ka probleemid. Tere ja Kalev jäid Kruudale, aga selle tehingu ärajäämise tõttu kulutati veel tänavugi kohtumajade uksi.
    “Oma nõustajat olen ka narrinud hiljem, et ta oleks mulle Koplist võinud mõne teise poisi tuua, kes oleks ilusa lipsu ostnud ja rääkinud seal laua taga, et ta midagi teeb,” ütles Kruuda Alta müügitehingu kommentaariks kevadel, kui müüs Kalevi juba uutele investoritele, norrakate suurkontsernile Orkla.  
    Kaardimajake hakkas varisema
    Ka teiste eelnevalt üles ostetud firmade eest järelemaksu ehk suurte laenukohustuste tasumisel jäid Alta ja Rahumaa hätta. Finantskriis, teatas ta ise. Kas tõusu jätkudes oleks ehk välja vedanud?
    2009. aasta sügisel jõudis mu lauanurgale üks dokument, mille olid umbes pool aastat varem  koostanud KPMG audiitorid. See puudutas Alta Capitali gruppi ja selle tellijaks oli Euroopa suurpank Unicredit, kellele Alta võlgnes üle 40 miljoni euro (üle 600 miljoni krooni).
    Pilt, mis sellest avanes, oli kirju. Alta grupi kohustused osutusid ootamatult suureks ehk kokku üle 185 miljoni euro (2,9 miljardit krooni). Pea kogu vara oli nende kohustuste katteks panditud. Ja selle vara väärtus oli kohustustest pea kaks korda väiksem.
    Kinnitust sai ka see, milles seisnes Rahumaa ja Alta edu – oskuses raha välja rääkida ja seda suurtes kogustes. Eestis olid tema ettevõtmistesse investeerinud pea kõigi suuremate pankade fondid, aga oli ka palju erainvestoreid. Kõik ootasid oma raha tagasi.
    Meeleheitlik katse end Tooli ja Rääski abil päästa
    Ja Rahumaa tundus muutuvat närvilisemaks. Näiteks laenas ta suurte protsentidega oma jooksvate kohustuste katteks raha kokku Toomas Toolilt, Toonart Rääskilt, võttis Silvanost. Tal ei olnudki teist valikut, kui pangad teda survestama hakkasid, on ühes vestluses tagantjärele hinnanud Tool.
    Toolist sai pärast Rahumaad üks Silvano võtmeomanikke. Ettevõttel läheb väga edukalt. Edule pandi alus aga just Rahumaa ajal.
    Segased sisemised skeemid
    Teisalt oli Alta suutnud luua üsna keerulise nõuete ja kohustuste vahekorra kontserni siseselt. Sellega maadleb praegu näiteks gruppi kuulunud ASi Alta Foods pankrotihaldur Andres Tootsman.
    Ta soovib teha firmas erikontrolli. Sellega on alustatud, aga ei tea, kas võlausaldajad selle lõpuni viimiseks raha eraldada soovivad. “Eks asjaosalised teavad seda kõige paremini ise, kuidas asi tegelikult oli,” viitab ta Rahumaale ja Alta Foodsi juhtinud Jaak Raidile ning Alta juristile Anton Sigalile.
    “Kas skeem oligi nii planeeritud, et raskendada igasuguseid tagasivõitmise unistusi? Et kõik asjad on võõrandatud ja siis täiendavalt koormatud ka?” küsib ta.
    See on viide konkreetselt Riia piimatehast omanud RPS Holdingu kohta. Aga ka selle kohta, et tegelikult võitis ju Alta Foods kohtus lõpuks Kruudat ja Lutermat, kes peaks Alta poolt kunagi ammusel 2008. aastal tehtud 100 miljoni kroonise ettemaksu lõpuks tagastama.
    Küsimus on aga, kellele siis tagastama? Toonart Rääskile kuuluvale Ahtri Majale ja Otto Tamme omanduses olevale Dalton Eestile, kes selle nõude kümmekond korda odavamalt Altalt enne pankrotti ära võtsid?
    Ent siiski, kas Rahumaa oleks välja vedanud? Jah, buumi jätkudes oleks palju asju juhtunud. Oleks natuke neid firmasid hoidnud, mõnda veidi järele aidanud ja uuesti maha müünud. Ja oleks ka kasu saanud. Aga ei vedanud välja. Ja proovis ka viimase minutini näidata, et siiski on kõik veel võimalik. 
    Miks teha temaga intervjuud? Esiteks, temalt peab küsima, mida ta on valesti teinud. Ja ka seda küsima, mida ei ole valesti teinud. Kuigi see viimane küsimus ajab teda telefonis natuke naerma.
    Ja tegelikult veel üks oluline küsimus – kuidas rääkida pankadelt välja miljoneid, kui neid endal ei ole?
    Kogemus maksab ja õpetab. Ka vigadest õpitakse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
AS Pro Kapital Grupi brutokasum vähenes 10 miljoni euro võrra
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.