Kadri Paas • 22. detsember 2010 • 4 min
Jaga lugu:

Kartellikütid kühveldasid hagu alla

Riigi peaprokurör Norman Aas ähvardas detsembri alguses Äripäevas kartellilepetest unistavaid ärimehi: "Eeldan, et iga ettevõtja saab aru, kes on tema konkurendid. Ja on teatud asju, mida seadus keelab konkurentidega kokku leppida. Näiteks ei tohi kokku leppida hindu kolmandate isikute suhtes, jagada kaubaturgu, püüda kolmandaid osapooli turult välja tõrjuda jms. Selliseid kokkuleppeid on eesti keeles nimetatud ka räigeteks kartellideks."

Tõepoolest, pärast seda, kui piimaliitri hind kerkis septembris poodides üleöö kaks krooni, küsitlesid konkurentsiameti töötajad Tere, Valio, Selveri ja Prisma poekettide juhte ja töötajaid. Prisma väitel survestasid ja ähvardasid neid teised poed ja tööstused pärast piimakartelli sõlmimisest keeldumist. Kui Tere ja Selveri septembrikuiseid tegemisi uurib riigiprokuratuur ja konkurentsiamet siiani, siis Prisma pääses kartellikahtlustusest puhtalt.

Samamoodi sattusid ka teised konkurentsiameti ja riigiprokuratuuri haardesse. Nimelt teatas Leivaliit augusti alguses lapsesuulikult, et peatselt peaks leiva hind tõusma. Ei läinud palju aega mööda, kui liidu juhi Arnold Kimberi kodukontor puistati läbi ning algatati võimaliku konkurentsikahjustava kokkuleppe sõlmimise uurimine. Praeguse seisuga on Eestis ka üks joogitootja, kes vähemasti ringkonnakohtu otsusega on konkurentsikahjustavas kuriteos süüdi. See on napsutootja Liviko ning tema juhataja Janek Kalvi. Kalvi sõlmis konkurendi Offex Grupiga viinakartelli, leppides kokku, et pooleliitrine hundijalavesi maksab poes vähemalt 59 krooni 90 senti, kinnitas riigiprokuratuur jaanuaris. Mullu veebruaris helistas Kalvi viinatööstur Aleksander Skoblovile ja soovis, et Offex Grupp võiks müüa pooleliitriseid viinapudeleid poes vähemalt 59 krooni 90 sendiga. Skoblov vahendas Kalvi ettepaneku toonasele Offexi juhile ja omanikule Igor Zavizionile. Pärast vestlust tõusis Offexi viina hind kaupluses Kalvi nõutud piirini.

Novembris jättis Tallinna ringkonnakohus Livikole maakohtus mõistetud kartellikuriteos süüdimõistva kohtuotsuse muutmata. Harju maakohus mõistis mais Kalvi ja Liviko süüdi viinakartelli sõlmimises. Kalvile mõistis kohus karistuseks 720 000 krooni trahvi. Livikole 1,5 miljonit krooni trahvi. Zavizioni karistati 22 000 krooniga. Forgola Groupi (Offexi uus ärinimi) 750 000 krooniga. Aleksandr Skoblov sai karistada kartellileppele kaasaaitamises ja tema karistuseks on trahv 57 500 krooni. Liviko ja Kalvi on süüdimõistva otsuse riigikohtusse kaevanud, väites, et nemad võitlesid hoopis salaviinaäri vohamise vastu.

Eriti vihaselt on kartellivastast võitlust kritiseerinud suurärimehest ehitusettevõtja Toomas Luman. Juba mullu veebruaris Kaubandus-Tööstuskojas toimunud seminaril pidas Luman kartellidevastast võitlust Eestis mõttetuks.

"Isegi kui keegi üritab meil midagi kokku leppida, siis majanduslanguse ajal need kokkulepped lihtsalt ei pea," leidis ehitusettevõtja Toomas Luman.

Ta muretses selle pärast, kuidas prokuratuur ja konkurentsiamet kavatsevad konkurendi peale kaevanud ettevõtja väiteid kontrollida.

"Mil moel teevad uurimisorganid kindlaks, et esimesena võimalikust kartellist rääkiv ettevõtja kõneleb tõtt? Kas see, mida ta räägib, on tõend või on see ainult ajend uurimise alustamiseks?" küsis Luman.

Tema hinnangul ei ole kartelle võimalik Eestis praegu sõlmida ja üleüldse on Eesti siseturg nii pisike, et siin ei olevatki mõtet mingeid kartelliideid heietada.

"Jutt, et meil on siin nii mõnedki hinnad kõrgemad kui Washingtonis või kuskil mujal, siis selle peale ütlen, et Washingtonis ei ole ka aastaid laenumahud niimoodi kasvanud. Hinnad kujunevadki ju vastavalt turunõudlusele. Kui inimestel on taskud raha täis, siis hinnad tõusevadki. See on täiesti loomulik," väitis Toomas Luman.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallas oponeeris Reformierakonna suursponsorile. Kallase arvates on majanduskriisi tingimustes eriti tähtis kinni pidada ausa turu põhimõtetest.

Kallas ei pidanud asjakohaseks Lumani väidet, justkui pisikesel turul ei olegi mõtet kartellileppeid sõlmida. "Suurel turul suured kartellid, väikesel turul väikesed kartellid," nentis Kallas.

"Väikese siseturu argument ei ole pädev. Küsimus on väärtushinnangutes. Kas ettevõtja konkureerib turu võrdsetel tingimustel konkurentidega või üritab mingeid kahtlase väärtusega kokkuleppeid sõlmida?" rõhus justiitsminister Rein Lang seminaril eelkõige ettevõtja lastetoale.

Ilmselt aegade suurima Eestis avastatud kartellikahtlustuse on saanud metsaveofirmad ning nende omanikud.

Konkurentsiamet ja prokuratuur lõpetasid tänavu märtsis kartellikuriteo uurimise ja esitasid kahtlustuse 8 eraisikule ja 9 firmale. Kahtlustuse järgi sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni. Kartellikütid juhtis 2008. aasta oktoobris värsketele jälgedele RMK juht Aigar Kallas.

Ettevõtjaid teeb konkurentsiameti ja riigiprokuratuuri kartellirindel müttamine ettevaatlikuks.

Selle aasta 23. novembri ringkonnakohtu otsusega on KPK Teedeehitus ja selle endine juhatuse liige Kaupo Kaljuvee igasugustest kartellisüüdistustest vabad.

Kaljuvee rääkis detsembri alguses Äripäevale, et õiglase konkurentsi hoidmine on konkurentsiameti töö, kuid amet ja uurimisorganid peaks arvestama, kui lihtsalt algatatud ja venima jäänud uurimine võib hävitada turuosalise ja seetõttu hoopis konkurentsiolukorda halvendada. Tema sõnul olukorra teeb groteskseks tõsiasi, et KPK Teedeehituse pakutud hind oli riigihankel ligi kümnendiku odavam KPK eemaldamise järel hanke võitnud pakkujast.

Premia Tallinna Külmhoone ASi juhataja Kuldar Leis soovitab ametil esmalt olukorra ja kahtlustuse taust selgeks teha ja alles siis nn tulistada.

"Praegu on tihti vastupidi olnud," lisas ta ning küsis, miks muidu tekkis päevapealt leivakartelli süüdistus või ka piimakartell.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt