Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro paneb viimaseid kroone panka viima
Pankade kinnitusel on eraisikud juba septembrist aktiivselt kandnud sularaha oma kontodele ja vahetanud kroone eurode vastu.
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit tõdes, et eraisikud on hakanud aktiivselt tooma sularaha oma kontodele juba alates septembrist. "Novembris pandi kontodele ligi 550 miljonit krooni, detsembri 20 päevaga on ületatud juba 400 miljoni piir. Eraisikute hoiuste maht on ainuüksi detsembris kasvanud ühe miljardi võrra," rääkis ta.
Vaikmäe-Koit lisas, et keskmine summa oli novembris 7400 krooni, detsembris 5400 krooni. Detsembris oli kogu panga peale selliseid tehinguid, kui kontole kanti 500 000 krooni ja enam, nii et klient peab sularaha päritolu tõestama, pisut üle kümne, märkis ta.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on aasta viimane kuu olnud väga aktiivne kuu rahavahetuse mõttes. "Võrreldes 1. kuni 19. detsembrit näiteks eelmise aasta sama perioodiga, on kroonide euroks vahetamine suurenenud kuus korda. Raha pannakse nii kontodele kui ka tehakse sularaha sularaha vastu tehinguid."
Ta selgitas, et kui aasta tagasi oli keskmine vahetatav summa 650 eurot, siis praegu on see 1100 eurot. "Kogusumma, mis on detsembris vahetatud, jääb 30 miljoni euro kanti," märkis pressiesindaja.
Nordea panga operatsiooni riskide ja vastavuskontrolli osakonna juhataja Kadi Skoblovi sõnul on sularaha sissekanded pisut suurenenud, aga mitte väga. "See on sagenenud eelkõige inimeste puhul, kel on krooni sularaha kodus ja kes soovivad krooni sularahast enne eurole üleminekut vabaneda," selgitas ta.
Sampo panga kommunikatsioonispetsialisti Tõnu Talinurme sõnul pole olnud väga suurt sularaha sissekannete kasvu märgata, kuid tehinguid on tõesti enam tavapärasega võrreldes. "Keskmine sularahasumma, mis detsembris Eesti kroonides kontodele on sisse makstud, on 8100 krooni," lisas ta.
Kommentaar
Arnold Tenusaar, politseiameti rahapesu andmebüroo nõunikOstude puhul on kauplejatel kohustus isikusamasus tuvastada, kui sularahas ost ületab 200 000 krooni. Summapõhiselt tuleb teatada sularahatehingutest üle 500 000 krooni. Kuna ainuüksi üks sularahatehing üle 200 000 krooni toob kauplejale kaasa terve rea lisakohustusi, püüab enamik kauplejaid sellistest sularahatehingutest hoiduda, võttes suurtes summades vastu ainult pangaülekandeid või kaardimakseid.
Seepärast on ostud sularahas suurtes summades küllaltki harv nähtus ja ka selle aasta lõpus ei ole me selles osas sagenemist täheldanud. Kindlasti on mõningate ostude puhul sularaha päritolu kahtlane, kuid viimasel ajal ei ole selliste juhtumite hulk suurenenud. Samas on detsembris märgatavalt suurenenud sularahas eurode ost või sularaha kandmine pangakontodele.
Loomulikult hoiame silma peal sularahakroonide liikumisel enne ja vahetult peale eurole üleminekut. Ohuga, et enne euro tulekut soovitakse vabaneda ebaseadusliku päritoluga kroonidest, arvestame oma töös kindlasti.
Taust
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses: kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.