Kaardimaksete hulk väheneb

Kuna inimesed tahavad aasta alguses kroonisularahast lahti saada, võib kaardimaksete arv väheneda. Näiteks Slovakkias hakkas alles veebruaris-märtsis kaardikasutus taas tõusma.

"Nagu üldiselt on näha olnud muude maade kogemusest, siis esimestel euro päevadel kaardi kasutamine natuke väheneb, kuna inimesed tahavad vanast sularahast lahti saada. Kui ma ei eksi, siis oli see Slovakkia kogemus, et veebruaris-märtsis hakkas kaardikasutus tõusma. Aga samas võib Eesti olla teistsugune," märkis ta.

Tinn lisas, et kui inimesel on 1. kuni 3. jaanuaril Eesti kroonid taskus, siis miks ta peaks panka minema. "Tal on lihtsam need kauplusesse anda," lausus ta.

Rääkides Nets Estonia ettevalmistusest euroks sõnas Tinn, et see on seotud pankade omaga. "Oleme praktiliselt aasta algusest peale teinud eurole üleminekut – aprillist alates iga kolmapäev. Kolmapäeval läheme test-süsteemis eurole üle ja neljapäeval tuleme EEKile tagasi," selgitas ta.

"Kõik osapooled, kes on tahtnud eurole üleminekut testida, on saanud seda proovida. Senini on see niipalju õnnestunud, et kõik on rahule jäänud," märkis Tinn.

Ta tõdes, et kindlasti on eurole üleminek tekitanud Nets Estoniale lisakulusid. "Ei ole täpselt seda kulu kokku lugenud, välist kulu on meil vähe olnud, näiteks kui oleme tellinud tarkvara muudatusi." Tinn lisas, et pigem on tööjõukulu olnud arvatust suurem, kuna töötajad on europrojektidega tegelenud ja muud arendusprojektid on jäänud tahaplaanile.

"Eurole ülemineku kulu läks siiski suuremaks kui eeldati. Väga palju läks suuremaks just terminalide ettevalmistuse kulu. Me ei arvestanud, et me oleme pidanu terminalide juures kohal käima. Seda tööd on tehtud praktiliselt aasta algusest peale. Oleme teinud ise terminalide ümberlaadimisi kui ka oleme kasutanud partnerite abi. Need kulud on suhteliselt suured olnud," rääkis Tinn.