Hiinas püüab tõsta uuel viisaastakul tarbimist

Valitsus püüab peadpööritavat kasvutempot ohjeldada ning suunata Hiina majandust stabiilsemale kursile. See ei puuduta üksnes ekspordisõltuvuse vähendamist, vaid laiemat kurssi kvantiteedilt kvaliteedile – muuhulgas on kiire areng teinud Hiinast maailma ühe enim saastud looduskeskkonnaga riigi. Nagu nendib ka Hiina peaminister Wen Jiabao on Hiina majanduskasv "ebastabiilne, tasakaalustamata, koordineerimata – ja kokkuvõttes jätkusuutmatu".

Tulevast aastast algab uus viisaastak, mille peamine eesmärk ongi viia Hiina majandus stabiilsemale alusele. Eelkõige tahab Hiina valitsus vähendada (kardetult ebaefektiivsete) investeeringute osakaalu majanduskasvu mootorina ja suurendada eratarbimise osa. Samuti soovitakse tõhustada toormekasutust ja energiasäästu. Võimuladviku peamine hirm on sotsiaalsed rahutused, millele võivad ainest anda nii riigis tuure võttev inflatsioon, kasvav rahulolematus palgatingimustega kui süvenevad lõhed rahva elatustasemes.

Senine kasvumudel, mis on kujutanud endast plaanimajanduse ja kapitalismi tavatut hübriidi, on ammendumas, nendib Hiina Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja poliitika instituudi direktor Yu Yongdin ühes oma viimases artiklis. "Kui Hiinal ei õnnestu oma strukturaalseid probleeme õigeaegselt lahendada, ei ole tõenäoline, et kasv püsima jääb," tõdeb ta.

Tänavu kolmandas kvartalis aeglustus Hiina majanduskasv 9,6%-le aasta alguskvartali 11,9 protsendilt. Aeglasemast kasvust hoolimata möödub Hiina lõppeval aastal siiski veel ühest olulisest verstapostist, tõustes Jaapani asemel maailmas suuruselt teiseks majandusruumiks USA järel. Tuleval aastal prognoosib IMF Hiinale 9,6% suurust SKP kasvu. Pikemas perspektiivis prognoosib Maailmapank aga Hiina potentsiaalse kasvutempo aeglustumist ca 7%-le.