Eesti elekter Soomest kaks korda odavam

Eesti Energia energiakaubanduse direktori Margus Valsi sõnul on alates oktoobri algusest Soome hind olnud 70 €/MWh, Eesti hind samal ajal 50 €/MWh, Eesti päevane keskmine elektrienergia hind on kõikunud 33 ja 72 €/MWh vahel.

Mis aga puudutab elektrihinna prognoosi, siis seda ei ole Eesti Energial võimalik avaldada. Turureeglite järgi on igasugune prognooside tegemine rangelt keelatud kui turgu mõjutav tegevus.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et kõrge elektri hind Põhjamaades näitab hästi sealse majanduse kiire taastumise valguses vajadust uute tootmisvõimsuste ja ühenduste järele regioonis. Lisaks vaadates maailmas energiahindade liikumist, siis kindlasti peegeldavad hinnad ka globaalset trendi, et odava energia aeg on möödas.

Suur hinnavahe ajendab tootma maksimumvõimsusel. "Meile on sealt selge sõnum, et lähikümnendite keskne märksõna kulude kontrolli all hoidmiseks on energiatõhusus. Lisaks fundamentaalsematele trendidele on hinna erisuse detsembris tinginud nii külm talv, madal hüdroreservuaaride täitumus Norras kui ka Rootsi tuumajaamade plaanilised hooldused ning samuti mitmed mitteplaanilised katkestused," ütles Veskimägi.

Veskimägi lisas, et suur hinnavahe oli tugev stiimul Eesti tootjatele toota maksimaalsel võimsusel ning müüa Põhjamaade turule.

"Eesti elektrisüsteemi saldo oli detsembris igatunniselt keskmiselt 500 MW ülejäägis, mis näitab ilmekalt, kui suur on piisavate ühendusvõimsuste olemasolul tootjate võimalus teenida raha elektrimüügiga," täpsustas Veskimägi.

"Eesti turuhindade stabiilsust kahandavad oluliselt Venemaalt pärinevad suured elektrivood, samuti Eesti siseturu väike maht,ühise Balti elektribörsi puudumine ning suurenenud elektri- ja soojuse koostootmisjaamade toodang," rääkis Vals.

Vals märkis, et tänu külmale ilmale on aktiviseerunud Baltimaade koostootmisjaamad, kelle pakkumine on teatud mahus jõudnud Eesti elektribörsile. Teiste Balti regiooni tootjate lisandumine Eesti elektribörsile omab positiivset ning stabiliseerivat mõju elektrienergia hinnale.

Tarbijaid hinnavahe ei mõjuta. Tarbijaid ei üllata see, et Eesti elektrihind on kaks korda madalam kui Skandinaavias, ning nad neid hindu võrdle, pigem võrreldakse, kuidas on elektrihind kohalikul turul liikunud.

"Pean vist pettumuse valmistama, kuid me üldse ei mõtle sellele, kas meil on kõige odavam või kallim elekter. See teadmine on umbes võrdne teadmisega, et mul on kehv auto, aga õnneks on naabritel veel kehvem," ütles Estiko-Plastari juhataja Triin Anette Kaasik.

Viru Õlle juhatuse liige Ott Licht jälgib elektribörsi pidevalt. "Esiteks selleks, et üle kokkulepitud võimsuse tuleb meil börsilt juurde osta. Teiseks, et üldse tundma õppida elektribörsi käitumist," selgitas Licht.

Lichti sõnul on viimase poole aasta jooksul börsil pakutav olnud reeglina oluliselt kallim, seepärast pole nad võimaluse korral üle kokkulepitud võimsuse juurde ostnud. Statistikat jälgides olid eelmise aasta I ja II kvartal tegelikult odavamad kui pragune hinnatase.

"Me ostame elektrit kokkuleppehinnaga Eesti Energialt, kelle hinnatase on kõrgem kui praegu börsil. Samas kogu võimsust börsilt ostes oleksime aasta lõikes ostnud kindlasti kallimalt," lausus Licht.

Grüne Fee Eesti ASi juhatuse esimehe Raivo Külasepa sõnul ei ole praegune elektribörs alates aprillist käitunud täielikult loogikareeglite järgi. "Arvan, et on väga vähe neid, kes on pihta pannud ja teinud õige otsuse osta börsilt või fikseeritud hinnaga," lausus Külasepp.

Suure hinnavahe kohta arvas Külasepp, et kuna Soomes on uue tuumajaama käikulaskmine juba aastaid edasi lükkunud, siis praegu Soomes elektrit ei jätku ja see lööb nõudluse ja pakkumise vahekorra sellises suunas, et hinnad tõusevad.

Vaadates Eestit ja Eesti elaniku keskmist sissetulekut, siis on elekter kallis, lisas ta.

Eesti piirkonna hinna erinevus Skandinaaviast on tingitud ebapiisavast ühendusest kahe piirkonna vahel. Estlinki kaabli võimsus mõlemas suunas on praegu 365 MW, samas kui elektribörsil Eesti piirkonnas müüakse ca 750-850 MW. Kuna praegu on Eestis hinnad madalamad, siis valdavalt liigub elekter Eestist Soome.

Kui valmib Estlink 2 (eeldatavalt aastal 2014), on meil piisavalt võimsusi, et hinnad ühtlustuksid Skandinaaviaga.

Eesti hinnataset mõjutavad koostootmisjaamad, kelle muutuvkuludel põhinev hind on üsna madal ning kes toodavad elektrit enamasti talvisel perioodil.

Teise põhjusena võib eeldada Vene elektri mõju Balti elektriturgudel.

Kui vaadata pikaajaliselt Leedu ja Eesti elektriturge, siis alates novembrist on need kaks turgu liikunud suhteliselt samas taktis. Näiteks 10. jaanuaril oli hind mõlemal börsil 15 tunni jooksul (6st hommikul kuni 9ni õhtul) täpselt sama. See näitab, et marginaaltootja ehk teisisõnu see, kelle hind määrab ära börsi hinna, on sama.

Elektrienergia turuhind mõjutab kõiki turuosalisi, kelle lepingud on seotud börsihinnaga ning kus hinnarisk on finantsinstrumentidega katmata.

Iga ettevõte peab vaatama oma elektriostu/elektrimüügi portfelli ning hindama avatud riski suurust ning ettevõtte riskivalmidust.