Eesti elekter Soomest kaks korda odavam

Suur hinnavahe ajendab tootma maksimumvõimsusel. "Meile on sealt selge sõnum, et lähikümnendite keskne märksõna kulude kontrolli all hoidmiseks on energiatõhusus. Lisaks fundamentaalsematele trendidele on hinna erisuse detsembris tinginud nii külm talv, madal hüdroreservuaaride täitumus Norras kui ka Rootsi tuumajaamade plaanilised hooldused ning samuti mitmed mitteplaanilised katkestused," ütles Veskimägi.

Veskimägi lisas, et suur hinnavahe oli tugev stiimul Eesti tootjatele toota maksimaalsel võimsusel ning müüa Põhjamaade turule.

"Eesti elektrisüsteemi saldo oli detsembris igatunniselt keskmiselt 500 MW ülejäägis, mis näitab ilmekalt, kui suur on piisavate ühendusvõimsuste olemasolul tootjate võimalus teenida raha elektrimüügiga," täpsustas Veskimägi.

"Eesti turuhindade stabiilsust kahandavad oluliselt Venemaalt pärinevad suured elektrivood, samuti Eesti siseturu väike maht,ühise Balti elektribörsi puudumine ning suurenenud elektri- ja soojuse koostootmisjaamade toodang," rääkis Vals.

Vals märkis, et tänu külmale ilmale on aktiviseerunud Baltimaade koostootmisjaamad, kelle pakkumine on teatud mahus jõudnud Eesti elektribörsile. Teiste Balti regiooni tootjate lisandumine Eesti elektribörsile omab positiivset ning stabiliseerivat mõju elektrienergia hinnale.

Tarbijaid hinnavahe ei mõjuta. Tarbijaid ei üllata see, et Eesti elektrihind on kaks korda madalam kui Skandinaavias, ning nad neid hindu võrdle, pigem võrreldakse, kuidas on elektrihind kohalikul turul liikunud.

"Pean vist pettumuse valmistama, kuid me üldse ei mõtle sellele, kas meil on kõige odavam või kallim elekter. See teadmine on umbes võrdne teadmisega, et mul on kehv auto, aga õnneks on naabritel veel kehvem," ütles Estiko-Plastari juhataja Triin Anette Kaasik.

Viru Õlle juhatuse liige Ott Licht jälgib elektribörsi pidevalt. "Esiteks selleks, et üle kokkulepitud võimsuse tuleb meil börsilt juurde osta. Teiseks, et üldse tundma õppida elektribörsi käitumist," selgitas Licht.