Turud on hakanud eurosse uskuma – panustavad tõusule
Turgude suhtumises Euroopa ühisrahasse on toimunud muutus – kui enne panustati euro languse peale, siis nüüd paistab, et on hakatud uskuma, et Euroopa poliitikute pingutused kriisi lahendamisel kannavad vilja.
Nõudlus lepingute järele, mis panustavad euro langusele, on vähenenud läinud aasta septembrist arvates kiireimas tempos ning strateegid on lõpetanud euro prognooside kärpimise USA dollari suhtes, vahendas agentuur Bloomberg. Neljanda kvartali prognoosid on keskmiselt tasemel 1,30 dollarit eurost.
Riskifondide ja teiste suurte spekulantide panused euro tugevnemisele ületasid 18. jaanuaril vastupidised panused 4109 võrra. Nädal varem ületasid panused langusele vastupidised panused 45 182 võrra.
Euro on tugevnenud 5,7% 1,3596 dollarile nelja kuu madalseisust tasemel 1,2867 dollarit eurost. Ilmselt tänu sellele, et Saksamaa on lõpuks asunud toetama euroala rahandusministreid ja kaalub euroala kriisimeetmete tugevdamist. Need saavad olema sellised, mis Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni sõnul tõrjuvad tagasi ka kõige agressiivsemad spekulandid.
„Euroala poliitikategijad hakkavad lõpuks ometi kriisikõverast ette jõudma,“ ütles investeerimispanga Goldman Sachs globaalsete turgude ökonomist Thomas Stolper. „Oleme surve osas murdepunkti lähedal. Skeptikutel on järjest raskem euros mõra leida.“
Kauplejad ostavad eurot tulususe pärast, mis ületab võrdväärsete USA varade tulususe pea kolmekordselt keset lootust, et kriis enam hullemaks ei lähe. Saksamaa kaheaastaste võlakirjade tulusus on USA riigivõlakirjadega võrreldes 0,68 protsendipunkti võrra kõrgem. Veel juulis vahet ei olnud.
Läinud nädalal tugevnes euro USA dollari suhtes 1,7%.
„Turgudel süveneb selgesti arvamus, et Euroopa võlakriis lahendatakse mõõduka piinaga,“ kirjutas Citigroupi valuutastrateeg Steven Englander läinud nädalal oma analüüsis.
„Toetame kõike, mida iganes euro toetuseks vaja on, samuti kriisifondi osas,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel 12. jaanuaril.
Merkel reageeris Olli Rehni sõnadele, et Euroopa vajab võlakriisi lahendamiseks kompleksset plaani. Rehni ettepanekute seas oli ka Euroopa Liidu 440 miljardi euro suuruse kriisifondi (EFSF) suurendamine ja selle kasutusvõimaluste avardamine.
Euroopa tippreitinguga riikide Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Hollandi, Soome ja Luksemburgi rahandusministrid arutasid läinud nädalal euroala kriisifondi tugevdamist. Märtsiks pannakse lauale kompleksne lahendus, lubab Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Euroala võlakirju on lubanud osta ka suurte valuutareservidega riigid Hiina, Jaapan ja Venemaa.
„Laiem turvavõrk on euroala jaoks hea areng,“ ütles HSBC Holdingsi valuutastrateeg Paul Mackel. „Süveneb äratundmine, et Euroopa on teinud õiget asja ja see jätab dollari väga halba valgusesse.“
Euroopa on USAst ees oma võlaprobleemide lahendamisega. USA föderaalvalitsuse võlg kasvab tänavu 99%-le SKPst läinud aasta 93 protsendilt, euroala võlakoorem jääb IMFi hinnangul 87%-le.
„Sedamööda kuidas Euroopa sel rindel edeneb, tõuseb selgemalt esile asjaolu, et USA pole seni oma defitsiidi ohjamiseks veel suurt midagi teinud,“ ütles Rabobank Internationali valuutastrateeg Jazne Foley. „Euroala sumab kriisist läbi.“
Euroala võlakirjade intressimäärad saadavad aga jätkuvalt ohusignaale ning nii on Wells Fargo & Co jätkuvalt seda meelt, et euro tugevnemine ei jää kestma. Aasta lõpuks prognoosib USA pank euro odavnemist USA dollari suhtes 1,25 dollarile.
„On suur risk, et mõnes ääreala majanduses ootab mitte väga kauges tulevikus ees restruktureerimine, mis meie hinnangul võiks eurot oluliselt nõrgendada,“ ütles TD Securities valuutastrateeg Shaun Osborne, kes prognoosib euro nõrgenemist USA dollari suhtes kolmandas kvartalis 1,05 dollarile.