"Ukraina turg on väga suur ja paljulubav, eriti võrreldes Balti riikidega," põhjendas ettevõtte motiive Ukraina Hansabi juht Pranas Aleksiunas.
Aleksiunase sõnul on Baltimaades umbes 12 panka ja 8 miljonit inimest, seevastu Ukrainas 176 panka ja 48 miljonit elanikku, mistõttu on seal potentsiaal arenguks oluliselt suurem. Praegu töötab Hansabi Kiievi kontoris vaid kuus inimest, kuid järgmise kolme aasta jooksul kavatsetakse avada kohalikke kontoreid teistes riigi suuremates linnades.
Hansab Grupi juhi ja suuromaniku Aigar Urva sõnul hakkas ettevõte uusi turge otsima umbes kuus aastat tagasi, kuna 20 tegutsemisaasta järel saab Baltimaades kasvada ainult tooteportfelli laiendades. "Meie strateegia on viia kõik kohapeal õpitu ja kogetu üle potentsiaalsele turule, et korrata edukäiku. Valituks osutusid Ukraina ja Valgevene, kuna need on veel arenevad turud," selgitas Urva ning lisas, et idee realiseerimisel andis kindlustunnet EASi eksporditoetus.
Mullu jäädi Ukrainas napilt kahjumisse. Ukrainas alustati 2008. aastal turu-uuringuid, 2009. aasta veebruaris loodi juriidiline keha ning 2010. aastal alustati tegutsemist kahes sektoris - pangandus ja jaepangandus.
Möödunud aastal jäädi Ukrainas küll napilt kahjumisse, kuid 2011. aastal on plaanis kasvatada käive 1 miljoni euroni. "Tagantjärele vaadates oleks ehk võinud Ukrainasse kriisiaastatel isegi rohkem investeerida. Samas oli turule sisenemise ajastus väga hea," rääkis Urva.
Valgevenes käsil turuanalüüsid. Valgevenes leidis Hansab 5-6 aasta eest Leedu filiaali kaudu partnerid, kes müüvad seal tooteid edasi. "Praegu tehakse seal turuanalüüse, kas üldse tasub Valgevenesse tütarettevõte luua. Kui keskkond osutub sobilikuks, kaalume eesmärgi 2011. aasta lõpus täide viia," kinnitas Urva. Sarnaselt Ukrainaga võib Valgevenes juhi sõnul ettevõtte arengule suurimaks takistusteks kujuneda riigi poliitiline olukord.
Põhjamaadesse Hansabil otseselt plaanis laieneda pole, kuna ettevõte on valinud teistsuguse strateegia. "Kaalume Põhjamaadesse teenuste eksporti, sest näiteks Leedus pakume juba paigaldusteenuseid Rootsi turule," lausu Urva.
Kui 2010. aastal kasvas kontserni käive võrreldes varasema aastaga 25 protsenti, siis sel aastal oodatakse 15protsendilist käibe kasvu ehk müügikäive võiks ulatuda 18 miljoni euroni. "Loodame paari aastaga jõuda 2007.-2008. aasta tasemele, mis oli umbes 20 miljonit eurot," rääkis Urva.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Kiievi esindaja Denis Priimägi sõnul eksport Ukrainasse kasvab, kuid eksportööride arv ei ole eriti palju suurenenud. Seega suurendavad olemasolevad eksportöörid tasapisi pärast kriisi oma käibemahtusid.
Hansabi esindajad on Priimägi sõnul osa võtnud Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas üritustest ja seega on nad omavahel veidi kokku puutunud.
"Eesti ettevõtjad ikka pöörduvad aktiivselt meie poole nõu saamiseks ja kontaktide leidmiseks," kinnitas Priimägi, et huvi Ukraina turu vastu on olemas.
"Ukraina on umbes 13-15 korda Eestist suurem, kuid vähem arenenud. Mõned ärimudelid, mis Eestis ja Lääne-Euroopas töötavad, on võimalik siia copy-paste'ida," tõi Priimägi välja positiivsed küljed.
Suurim takistus Ukraina turul on Priimägi hinnangul see, et Ukraina turg pole läbipaistev.
"Toll ja maksuamet on oluliselt rohkem korrumpeerunud, kui Eesti ärimehed on harjunud," lisas ta.
Tegime mõned aastad tagasi samuti Ukrainas turu-uuringut ning tahtsime teada, millised on sealsed võimalused. Positiivne külg on see, et Ukraina turg on üks suurema potentsiaaliga turge lähema 3000 kilomeetri raadiuses. Takistusena võib välja tuua asjaolu, et seal on meie jaoks harjumatu bürokraatia. Esiteks tuleb seal vormistada umbes 20 korda rohkem dokumente, kui meie siin harjunud oleme. Teiseks võtab iga dokumendi kordaajamine ka kümme korda rohkem aega.
Praegu pole me teiste Ida-Euroopa riikide peale mõelnud, keskendume vaid Balti riikidele. Hoiame küll silmad lahti, kuid otseselt kuhugi plaanis laieneda pole. Oleme Eestis turuliidrid ja Leedus kolmandal kohal, seega on meil siin veel tegemist. Mõne aasta pärast ehk proovime ka veel Lätis korra.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele