2015 pole Balti riigid Euroopas enam energiasaar

ELi võimalikku toetust suurtele energiainfrastruktuuriprojektidele arutavad homme Brüsselis ELi valitsusjuhid. Erakorralise Ülemkogu põhiteemad on energeetika ja innovatsioon - plaan on paika panna lähema kümne aasta suunad.

Euroopa Liidu ühine energiaturg peaks valmis saama aastaks 2014 ning aastaks 2015 ei tohiks olla enam ühtegi turupiirkonda - nagu seni on olnud Balti riigid -, mis oleks ELi ühisest turust ära lõigatud.

"Sisuliselt tähendab see, et selleks ajaks peaksid tekkima täiendavad elektri- ja gaasivõrkude ühendused Leedu ja Poola vahele, ning diskussiooni all on ka Eesti ja Soome vaheline gaasitoru," ütles majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel.

Energiajulgeolek ei tähenda alati investeeringute ärilist tasuvust. Kuid nagu tõdeb ELi energiavolinik Günther Oettinger, ei ole mitte kõigi selliste ühenduste rajamine äriliselt tasuv, ehkki energiajulgeoleku seisukohalt on ühendusi vaja. Nii arutavadki valitsusjuhid esmakordselt eraldi finantsinstrumendi loomist ELi suurte energiainfrastruktuuriinvesteeringute kaasrahastamiseks. Ühe võimalusena on kaalumisel spetsiaalsed võlakirjad.

Enne aga tuleb Euroopa Komisjonil selle aasta keskpaigaks kaardistada need potentsiaalsed projektid, mis sellist kaasrahastamist vajaksid, ning see kajastuks siis ka ELi järgmise eelarveperspektiivi aruteludel.

Mitu projekti pooleli. "Ega neid projekte enam väga palju järele pole jäänudki," tõdes Kisel, elektriturul on paljud ühendused juba loodud või loomisel. "Gaasituru isoleeritus on aga Balti riikides selge teema veel praegugi," ütles Kisel.

Sellist Euroopa Liidu rahalist tuge võib tulevikus saada Soome ja Eesti vaheline gaasitoru, kus Soome senine vähene huvi on osaliselt põhjendatav sellega, et projekt pole majanduslikult tasuv.

"Torujuhtme rajamine looks atraktiivsema keskkonna ka LNG terminali ehitamiseks, sest turg on suurem," ütles Kisel.

Tuumajaamavastased võivad rahulikumalt hingata. Kas perspektiivis võiksid toetust saada ka LNG terminalid, on Kiseli sõnul suur küsimärk - Poolas on pretsedent loodud. Kindlasti mitte ei tasu aga Kiseli sõnul eurotoetust loota võimalikule tuumajaamale Eestis. Niipalju kui võimalik, peab ELi energiaprojektide rahastus jääma turupõhiseks. Volinik Oettingeri sõnul võiks toetuse osakaal olla 10 kuni 20 protsenti.

Eesti huvi on, et EL ja Ülemkogu võtaks selge seisukoha ka kolmandates riikides toodetud elektrienergia pääsu kohta ELi turule. Eesti on esitanud rea ettepanekuid - näiteks nõude kehtestamine, et kogu elekter müüakse börsil, või eraldi tasu, mis tasandaks Euroopa heitmekvootide süsteemist johtuvaid hinnavahesid. Kiseli sõnul on arenguid ja lahendusi oodata ehk selle aasta lõpuks.

Vahetult tippkohtumise eel avaldas Euroopa Komisjon oma hinnangu ka sellele, kuidas liikmesriigid on edenenud aastaks 2020 seatud taastuvenergia ja energiasäästu ambitsioonikate eesmärkide täitmisel ning tõdes, et märgist jäädakse maha. Vaid kolm riiki - Saksamaa, Ungari ja Rootsi - täitis taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia ja transpordikütuse 2010. aastaks seatud vahe-eesmärgid. Volinik Oettingeri sõnul tuleb investeeringuid 2009. aasta 35 miljardi euro tasemelt enam kui kahekordistada, et 2020. aastaks seatud sihini jõuda.

Biokütuse kasutamises jääb Eesti maha. Kisel möönis Eesti mahajäämust biokütuste osas, tuues põhjuseks kogu ELis valitseva ebaselguse ning probleemid, mis on ilmnenud nõude reaalsel rakendamisel. Biokütus ei sobi kõigile sõidukitele ning külmas kliimas on kerged tekkima tehnilised probleemid. Elektrienergia tootmises taastuvatest allikatest täidab Eesti aga Kiseli sõnul juba 2011. aastaks seatud vahe-eesmärgi - komisjoni materjalides väidetava mahajäämuse põhjuseks võivad olla vanad andmed.

Euroopa Komisjon on skeptiline, kas energiasäästu eesmärke õnnestub täita. Siin on uuendusena Ülemkogul kaalumisel raskesti mõõdetavate sihtide asemel standardite ühtlustamine, näiteks mis puudutab hoonete või energiat tarbivate seadmete energiasäästu.

Euroopa on konkurentsivõimelt USA-le ja Jaapanile alla jäämas ning juba on Hiina ja teised kiiresti arenevad riigid Euroopale kannule jõudmas, hoiatas sel nädalal Euroopa Komisjon, avalikustades järjekordse hinnangu ELi riikide innovatsioonivõimele.

See näitas, et vaid neljas Euroopa Liidu riigis - Rootsis, Taanis, Soomes ja Saksamaal - on innovatsioon maailmatasemel.

Lähinaabreid Eesti siiski edestab. Eesti paigutus nende riikide gruppi, mis jääb liidrite järel lähedale Euroopa Liidu keskmisele. Läti ja Leedu on innovatsiooni pingereas kõige mahajäänumate riikide hulgas.

Äsja manitses USA president Barack Obama oma aastakõnes suurendama investeeringuid haridusse ja teadusesse, nimetades praegust hetke USA uueks "sputniku momendiks", mil tuleb end kokku võtta. Sama sõnum oli reedel energeetika kõrval teise tähtsaima küsimusena innovatsiooniteemat arutavatele ELi valitsusjuhtidele ELi teadusvolinikul Maire Geoghegan-Quinnil.

Digitaalsel turul oma roll. Eesti on seisukohal, et EL võiks innovatsiooni all selgemalt rõhutada digitaalse ühisturu väljaarendamise rolli ning pelgalt raha eraldamise asemel panustada eelkõige innovatsiooni arengut soodustava keskkonna loomisele. Süsteem võiks olla võimalikult paindlik, et investeeringute raha mitte n-ö ette suurprojektide alla kinni panna.

"Me vajame ELi poliitikutelt selget signaali, et innovatsioon on prioriteet," teatas tippkohtumise eel Euroopa Tööstuse Ümarlaua juht Leif Johansson. Ettevõtjad tahaksid näha suuremat rõhuasetust uudsele tehnoloogiale avalikel hangetel, erasektori suuremat kaasamist ELi teadusprogrammides ning suuremat selgust taastuvenergia investeeringute rahastamises.