Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maxima kauplustest saab kiirlaenu küsida

    Kaubanduskett Maxima hakkas tänasest vahendama Credit24 kiirlaene, mida saab taotleda seitsme suurkaupluse infoletist üle Eesti.

    Maxima Tallinnas kuni kaheks aastaks antava 50-2000 eurose kiirlaenu taotlusi ja lepinguid ei vormista. Laenupabereid täidavad Võru, Narva, Valga, Kuressaare, Pärnu ja Tartu kaupluste infotöötajad. Leedus on Credit24 laenuprojektiga liitunud 57 ja Lätis stardib laenuvahendusega juba sel kuul 19 Maxima kauplust.
    Maxima avalike suhete juhi Erkki Erilaiu sõnul pole kiirlaenuvahendus seotud hoogsalt laieneva Maxima plaaniga krediitkaardid kasutusele võtta. "Krediitkaardid tulevad, kuid neist me veel rääkida ei tahaks," ütles Erilaid täna Äripäevale.
    Vastuseks küsimusele, millist kasu Maxima kiirlaenude vahendamisest saab, kui laenusummad pole arvukalt püsikliente värvanud kaubandusketi Aitäh kaartidega otseselt seotud, avaldas Erilaid lootust, et laenuraha kulutatakse siiski Maximas. "Muidugi jääb see võimalus, et laenuraha kasutatakse kuskil mujal, kuid loodame, et selle eest soetatakse meilt püsikaupu," tõdes Erilaid.
    Sisuliselt hakkas Maxima pakkuma neile inimestele, kel arvuti puudub, identifitseerimise teenust. "Selle eest saame väikest vahendustasu. Lepingud on konfidentsiaalsed, kuid saan öelda, et vahendustasu on tõesti minimaalne ja selle enda pärast me midagi ei tee," täpsustas Erilaid.
    Maxima pidas seejuures läbirääkimisi mitme erineva finantsteenuste pakkujaga, kuid Credit24 kaubamärki kasutava MCB Finance Groupi tingimused osutusid soodsaimaiks, märkis Erilaid. "Pangateenus annab kaubanduskeskusele palju juurde. Mida rohkem lisateenuseid, seda rohkem inimesi tuleb," selgitas ta lisades, et pangateenusteta kaubanduskeskusi ei kujuta praegu enam ettegi, ometigi ei tegutsenud suurtes Maximates siiani ühtegi panka.
    Credit24 kaubamärki kasutava Londoni alternatiivbörsil noteeritud MCB Finance Groupi tegevjuht Rami Ryhänen põhjendas koostöö laiendamist Maximaga Leedu tarbijate eelistusega ajada rahaasju näost näkku suheldes.
    Credit24 klienditeeninduse juhi Merle Laurimäe sõnul tuleb kiirlaenufirma suure kaubandusketi abiga vastu eelkõige neile inimestele, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või kes eelistavad finantsalast personaalset teenindust.
    „Loomulikult saab laenulepinguid ka edaspidi sõlmida meie kodulehel. Maxima infoletist taotluse esitamine on vaid üheks lisavõimaluseks,“ lisas Laurimäe.
    Raha saamiseks esitab laenutaotleja oma isikuandmed Maxima infotöötajale, kes sisestab need arvutisse, kuid kliendi maksevõimet kontrollib ja laenuotsuse langetab endiselt Credit24.
    Maksevõime kontrollimine võtab aega 15 minutit ja kui laenutaotleja on n-ö kõlbulik, on raha järgmise 15 minuti pärast tema arvel, rääkis Erilaid.
    Kõik kiirlaenuga tegelema hakkavad Maxima töötajad läbisid põhjaliku koolituse, kus selgitati Credit24 teenindusstandardeid ja õpetati kasutama spetsiaalselt Maximale loodud arvutiprogrammi.
    Vaid kahe aastaga on Maxima Aitäh kaardist enim kasutatav kliendikaart Eestis. “2009. aasta alguses lojaalsusprogrammi käivitades prognoosisime teiste jaekettide kaardimüügi ajalugu teades, et ehk suudame esimese kahe aastaga müüa 200 000 kliendikaarti,” ütles Maxima äriperspektiivide üksuse juhataja Rene Paats selle nädala algul. “Aitäh kaart osutus aga kaks korda populaarsemaks, 390 000 kliendiprogrammiga liitujat me ei osanud kuidagi nii kiiresti oodata.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.