Tsunami jõudis Tallinna börsile

Eesti aktsiad kukkusid eile 2,5 aasta kiireimas tempos, Tallinna börsiindeks lõpetas päeva 5,66 protsenti nõrgemana. Viimati oli eilsest punasem päev Tallinna börsil 24. oktoobril 2008. Enim, üle 7 protsendi langesid eile Ekspress Grupp ja Arco Vara.

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul liikus Tallinna börs sarnaselt teiste turgudega. Eufooria aeg on läbi ning aktsiahindadesse on hakatud väga kiiresti sisse hindama riskifaktorit, märkis ta. "Turud ei toetu kunagi puhtalt fundamentaalsetele näitajatele ning positiivne emotsioon on asendumas murega ning osaliselt ka juba müügipaanikaga," lisas Vallikivi.

Pikaajalistel investoritel ei soovitanud Vallikivi väga muretseda, küll aga tasub tema sõnul lühiajalised positsioonid kriitilise pilguga üle vaadata. "Riskihuvi on globaalselt kindlasti vähenemas ning vähemalt esialgu tundub, et Jaapani katastroofi suurus ei ole veel aktsiate hindades täielikult kajastunud. Seega tasuks ka portfellis riskitaset pigem langetada," rääkis Vallikivi.

Tema kinnitusel oleme olukorras, kus turu liikumised paneb paika määramatuse suurus. "Jaapani aktsiaturgude kukkumine viitab sellele, et ebakindlus tuleviku suhtes on muutnud väga paljud investorid rahutuks. Ning mõnes mõttes lokaalsest probleemist on saamas globaalne probleem - mida kiiremini olukord laheneb, seda kiiremini taastuvad ka aktsiaturud," ütles Vallikivi.

"Millal ja kuidas tuumajaamas tekkinud olukord laheneb, ei oska kuidagi prognoosida," lisas LHV maaklertegevuse juht.

Tallinna börsil aktiivselt tegutseva investori Stefan Anderssoni sõnul on Jaapani sündmuste tegelik mõju Eesti börsifirmadele tõenäoliselt nullilähedane. Ta rääkis, et praegu täidavad inimesed oma tuludeklaratsioone ja saavad aru, kui palju neil tuleb eelmise aasta eest tulumaksu maksta. "Lisaks isevõimendavatele efektidele põhjustab see omakorda aktsiate likvideerimisi börsil," arutles ta.

Anderssoni arvates on veel vara hinnata viimase aja sündmuste mõju tuumaenergiale, aga tõenäoliselt on finantsturud pigem üle reageerinud. "Ise pakun, et tuumaenergia muutub paratamatult maailma tulevase energiasüsteemi oluliseks osaks ja kui täna muretseda, siis pigem naftavarude ammendumise pärast ja selle mõju pärast erinevatele majandusharudele," rääkis investor.

Hänni ostis Tallinki aktsiat juurde. Kawe Kapitali portfellihalduri Kristjan Hänni sõnul ei suuda turg seni, kuni Jaapani tuumajaamu pole kontrolli alla saadud, oletada kogu õnnetuste jada lõpphinda. "Riskide vähendamine on määramatuse olukorras tavapärane käitumine. Kohe, kui olukord tundub jälle Jaapanis normaliseerumist lubavat, tuleb turgudel tõenäoliselt kergendusralli," märkis ta. Samas tunnistas Hänni, et ostis lisaks paarile välisinvesteeringule eile Tallinna börsilt üle 6% kukkunud Tallinki aktsiat. "Võib-olla muidugi vara, aga tahaks selle korrektsiooni jooksul fondi vaba raha väärtpaberitesse investeerida."

Eile 10,6% ja üleeile enam kui 6% kukkunud Jaapani aktsiaid ei soovitanud LHV maaklertegevuse juht ostma tõtata. "Jaapanisse investeerimine on praegu seotud suure riskiga, katastroof on suuremaid indekseid küll pea 20% allapoole kukutanud, kuid arvestama peab ka Jaapani ülisuureks paisunud välisvõlaga ning ka Jaapani keskpanga suhteliselt väheste võimalustega maa majandust elavdada," põhjendas ta. Nullintressimäära poliitikat on juba pikemalt edendatud, lisas Vallikivi.

Jaapani suhtes jääge ettevaatlikuks. "Investoritel ja kauplejatel on ütlus, et "kukkuvat nuga ei maksa püüda", ning oleksin ka Jaapani suhtes vähemalt kuni tuumajaamade olukorra stabiliseerumiseni väga ettevaatlik," rääkis Vallikivi.

Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüütik Evelin Heinam kinnitas, et viimaste uudiste järel on finantsturgudel põhjust olla riskide võtmisel ettevaatlik. "Kuigi Jaapani turg on oluliselt langenud, ei soovita me investoritel praegu oma positsiooni Jaapani aktsiates suurendada. Praegu on liiga palju ebamäärasust nii majanduslike mõjude, edasiste võimalike kahjude (tuumaprobleemid) kui ka konkreetsete ettevõtete kasumite mõju suhtes," selgitas ta.

Eelmise suure maavärina järel 1995. aasta jaanuaris langes börsiindeks Nikkei 225 järgmise kuue kuu jooksul 25%. "Kuigi tollast langust mõjutasid ka muud faktorid, võib seni nähtud 18protsendine langus Jaapani turul siiski süveneda, kuna praeguse katastroofi mõjud on selgelt suuremad," märkis Heinam.

Tookord taastus turg katastroofieelsele tasemele aasta lõpuks.

Möödunud reedene ja esmaspäevane kukkumine oli eelmäng eile Jaapanis toimunud börsikrahhile. Lokaalne tõuge oli nii kõva, et raputas korralikult läbi ka ülejäänud aktsiaturud, sealhulgas Tallinna börsi.

Pärast peaminister Naoto Kani hoiatavat sõnavõttu Fukushima tuumajaamast leviva radioaktiivse kiirguse kohta tabas saareriigi aktsiaid eile niivõrd tugev müügipaanika, et Tokyo börs keelas maaklerfirmadel osaliselt aktsiate hinnalangusele mängida (st keelati arbitraažtehingutes aktsiate lühikeseks müük).

See aitas küll Jaapani aktsiate liikumist jälgival Nikkei 225 indeksil ronida 14protsendisest sügavikust 10,6protsendise miinuseni, kuid kahe päeva kokkuvõttes on Jaapani aktsiaturgu tabanud löök endiselt suurim pärast 1987. aasta globaalset börsikrahhi.

"Isegi kui me soovisime täna aktsiaid müüa, ei suutnud me praktiliselt midagi teha. Me ei müünud ja vaatasime kõrvalt, kuidas riskifondid paanikas aktsiaid müüsid," märkis uudisteagentuurile Reuters tundmatuks jääda sooviv Jaapani fondivalitseja.

CMA arvestatav saareriigi viieaastaste krediidikindlustuse (CDS) hind, mis peegeldab Jaapani suutmatust olukorraga toime tulla, hüppas 96,5 baaspunktilt 122,3 punktile. See on kõrgeim tase pärast 2004. aastat, mil CMA hakkas selliseid andmeid koguma.

Jaapani riigi maksevõimetuse risk jääb alla isegi Colombiale ja Brasiiliale.

Tegemist on vaieldamatult paanikaga, kus müüakse valimatult. Praegu turgudelt toimuvat ei saa kindlasti põhjendada Jaapani sündmustega, pigem on sealne olukord olnud esmaseks tõukeks, miks positsioonidest väljuda.

Kui vaadata turgude viimase kuue kuu tulemust, on korrektsioon täiesti tervitatav. Seda eriti Tallinnas, kus pärast väga head eelmist aastat algas ka 2011. aasta äärmiselt positiivselt ning OMXT 780 punkti tasemelt tegelikult aktiivsus kadus, ostjad jäid selgelt paremaid tasemeid ootama.

Tallinna börs peaks langema alla aastavahetuse taseme, et aktiivsem kauplemine jälle algaks ning institutsionaalne huvi turule tekiks. Seda kinnitasid ka meie aktsiaanalüüsi hinnasihid, kus selgeid ostusoovitusi jäi väheseks.

Languse taga kohalikud jaekliendid. Turule on praegu kindlasti tekkinud atraktiivseid hinnatasemeid, ent investor peaks arvestama, et korrektsiooni põhja tabamine on tänamatu töö ning lühiajalistel kauplejatel ma pigem soovitaks oodata, kuni turg positiivseks pöördub.

Pikemaajalistele investoritele on juba praegu häid tasemeid ja kuigi turg võib veel langeda, tuleks ratsionaalselt arutleda, mis on viimastel päevadel nii drastiliselt muutunud näiteks Eesti ettevõtete jaoks.

Kindlasti on karta lühiajaliselt raha väljavoolu institutsioonidest ning arvestades meie suurt sõltuvust üksikutest rahavalitsejatest, võib see ka meid mõjutada. Täna saab pigem öelda, et languse taga on kohalikud ja enamjaolt jaekliendid, mis ei tähenda, et institutsionaalsed välisinvestorid saavad endale lubada pikemalt turgudel toimuvat pealt vaadata.

Huvitavad ja riskantsed võimalused. Kindlasti tuleks praegu toimuvale läheneda ettevaatlikult, aga ma näen praegu pigem paljusid huvitavaid võimalusi, mille riskitegur ei ole muidugi väike. Klassikuid tsiteerides: ahne tuleb olla ikka siis, kui teised on kartlikud.