CCCTB - kas kabelimats Eesti tulumaksusüsteemile?

Euroopa Komisjon avalikustas direktiivi lõpliku projekti ettevõtete ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks. Seda 16. märtsil avaldatud maksubaasi (Common Consolidated Corporate Tax Base, CCCTB) direktiivi tasub mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevatel ettevõtjatel kindlasti lugeda.

Direktiiv koosneb kolmest põhilisest valkdonnast. Esiteks põhireeglid maksubaasi määramiseks; teiseks tulubaasi jaotamise reeglid, sh erisätted eri sektoritele (finantsasutused, kindlustus, nafta ja gaas, laevandus ja lennundus); ja kolmandaks administratiivküsimused ja menetlusreeglid.

Põhireeglite osas lähtub direktiiv OECD põhimõtetest ja mõistetest ning tunnustatud raamatupidamise ja maksuarvestuse põhimõtetest. Kui varasemad ettepanekud olid eelkõige suunatud suurtele rahvusvahelistele kontsernidele, siis nüüdne direktiiv on mõeldud kõigile, sõltumata suurusest.

Veelgi enam, direktiiv ei rakenduks mitte ainult ELi residentidest äriühingutele ja nende püsivatele tegevuskohtadele, vaid ka kolmandate riikide äriühingutele, kes on tulumaksukohustuslased vähemalt ühes liikmesriigis. Olgu märgitud, et CCCTB oleks ettevõtetele vabatahtlik.

Konsolideeritud tulumaksusüsteemi rakendamiseks peab emaettevõtja tütarettevõtjates omama rohkem kui 50% hääleõigust ning rohkem kui 75% kapitalist või õigusest kasumile.

Direktiiv sisaldab ka sätteid maksudest hoidumise takistamiseks. Komisjon pakub välja ka variandi CCTB, mis tähendab ühtset, kuid mitte konsolideeritud maksubaasi. See võib osutuda huvipakkuvaks üleminekumeetodiks.

Kuigi direktiivi üks eesmärk on vähendada üldisi maksuarvestuse kulusid, toob see vältimatult kaasa suure hulga uusi muresid - eri riikide poolt ühtse maksudeklaratsiooni haldamine, maksurevisjonide läbiviimise, vaidemenetluste korraldus jne. Eriti keerukaks pähkliks osutub tõenäoliselt vaidlusi tekitav valem maksubaasi jaotamiseks liikmesriikide vahel.

CCCTB lähtub põhimõttest: kõik või mitte midagi. See tähendab, et ettevõtjate grupp, kes valib CCCTB kasutamise, ei saa enam kasutada maksusoodustusi, mida neile võimaldasid konkreetsete riikide maksuseadused, näiteks uurimis- ja arenduskulude kiirendatud amortisatsioon.

Jääme huviga ootama Eesti seisukohti ja CCCTBst mõjutatud arenguid ELi liikmesriikide tulumaksusüsteemides ja maksumäärades!

Autor: Hedi Wahtramäe