Täna avaldatud Eurostati andmete järgi oli Kreeka eelarvedefitsiit 2010. aastal suurem nii Kreeka valitsuse kui ELi ja IMFi prognoositust, õõnestades veelgi lootusi, et Kreeka suudab võlakoorma alt välja rabeleda ilma et võlakirjausaldajad kahju kannatavad.
Valitsuse prognoositud 9,4% asemel oli Kreeka eelarvedefitsiit mullu 10,5%.
Uudise peale kerkisid täna taas Kreeka võlakirjade intressimäärad, kuna turud peavad järjest tõenäolisemaks kas Kreeka võlgade maksetähtaja pikendamist või võlgade osalist korstnasse kirjutamist, vahendas agentuur Bloomberg.
„Ma ei usu, et Kreeka eelarvedefitsiidi vähendamise strateegia õnnestub, ilma et riik tulevikus – või isegi lähitulevikus – oma võlgu restruktureeriks,“ ütles Saksa valitsuse majandusekspertide nõukogu liige Lars Feld. „Kreekal tuleks võlad restruktureerida pigem varem kui hiljem.“
Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär kerkis täna 23,65%-le ja kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär 15,26%-le. Portugali kaheaastaste võlakirjade intressimäär kerkis 11,62%-le. Kõik need on uued rekordid.
Täna avaldatud Eurostati statistika näitab, et euroala riikidel on järjest raskem hädalisi riike aidata. Euroala riikide avaliku sektori võlakoorem kerkis mullu 85,1% tasemel SKPst rekordile. See on lähedal 90% piirile, mis majandusekspertide Kenneth Rogoffi ja Carmen Reinharti hinnangul hakkab juba pärssima majanduse kasvuväljavaateid. Lisaks kasvab AAA reitinguga riikides poliitiline vastuseis euroala abipakettidele.
Kreeka avaliku sektori võlg paisus mullu 142,8%-le SKPst, mis on samuti euroala rekord.
Euroala riigi võlgade restruktureerimisel võivad olla hullemad tagajärjed kui USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotil, hoiatas läinud nädalal Euroopa Keskpanga peaökonomist Jürgen Stark.
Kreeka põhjendas arvatust suuremat eelarvedefitsiiti sügavama majanduslanguse ja maksutulude alalaekumisega. Võlgade restruktureerimise on valitsus välistanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!