Eelarve ülejäägis hiljemalt 2013

Maksukoormuse suhtelisele vähendamisele vaatamata suurenevad riigi tulud kogu perioodi vältel, aastatel 2012-2015. Maksutulud kasvavad antud perioodil keskmiselt 6 protsenti aastas. Võrreldes 2010. aastaga suurenevad tulud 2015. aastaks ligi 1,1 miljardi euro võrra ehk 19,3 protsenti.

Ülejäägi saavutamiseks tuleb eelkõige kulusid ohjeldada, kuid ka tulusid suurendada. Kui kahel viimasel aastal toimus tööturul oluline korrektsioon, siis alates 2011. aastast on oodata olukorra paranemist ning seega ka positiivset mõju maksulaekumistele. Lisaks paremast majandusolukorrast tingitud suurematele maksulaekumistele kasvatavad riigi tulusid ka riigi äriühingute dividendid, tubakaaktsiisi tõus 2013. aastal ning tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine.

Järgneval neljal aastal jätkatakse alalhoidlikku ja kasvu toetava eelarvepoliitikaga. Eelarve kulud planeeritakse vastavalt võimalustele ning arvestades eesmärki saavutada eelarveülejääk. Riigiasutuste tegevuskuludes kasvu ei planeerita ning riigisektori ülalpidamiskulude osakaal langeb eelmise aasta 6,5 protsendilt 2015. aastal 5 protsendini SKPst.

Investeeringute maht eelarves kasvab igal aastal. Investeeringute kogumaht on strateegiaperioodil vähemalt 700 miljonit eurot, sealhulgas 81 miljonit eurot keskvalitsuse investeeringuid Riigi Kinnisvara AS kaudu.

Oluliste uute algatustena omavad riigieelarve kuludele mõju riikliku koolitustellimuse struktuuri muutmine ja täiendavate õppekohtade tellimine, vanemapensioni kehtestamine, doktorantide tasustamine ja ringiraha põhimõtte rakendamine, samuti ka õppetoetuste vajaduspõhiseks viimine.

Valitsuse sihiks on hoida eelarvestrateegia perioodi jooksul valitsussektori netovarade praegust taset ehk likviidsed varad ületaksid võlakoormust. Praeguste prognooside kohaselt puudub keskvalitsuse tasandil vajadus uusi laene võtta, järgnevate aastate võimalik eelarvepuudujääk ning finantseerimistehingud saab täies ulatuses katta riigikassa likviidsusreservist. Sellest tulenevalt väheneb valitsussektori reservide kogumaht aastatel 2011-2013, kuid neile järgnevatel aastatel on oodata taas reservide kasvu.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

Lisaks eelarvestrateegiale kiitis valitsus täna esmakordselt eurotsooni liikmena heaks ka stabiilsusprogramm 2011, mille esitab valitsus Euroopa Komisjonile hindamiseks. Programmi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel.

Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammiga saab alates lõunast tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.