Rootsi rahandusminister liialt kiidetud

„Anders Borg on hoidnud seda, mis tehti 90-ndatel aastatel, kuid tema suur teene seisneb selles, et ta ei andnud kiusatustele järgi,“ ütles majandusprofessor John Hassler. Võimalusi selleks olnuks palju.

„Valitsuse teene on, et riigi finantsid olid heas korras,“ ütles 90ndate aastate alguse kriisi ajal Rootsi keskpanka juhtinud ning täna Rootsi suurettevõtteid ühendava organisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Urban Bäckström. „Kõige olulisem oli aga kodumaise finantskriisi vältimine.“

Kui kriis 2008. aasta sügisel puhkes, lasti käiku rida erakorralisi abinõusid. Rootsi keskpank langetas baasintressi määra kiiresti 4,75 protsendilt 0,25 protsendile ja pumpas finantssüsteemi sadu miljardeid Rootsi kroone. Rootsi Riigivõla amet varustas turgu võlapaberitega ja võttis üle raskustesse sattunud investeerimispanga Carnegie. Rootsi valitsus käivitas pankade toetuseks 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse garantiiprogrammi ning jätkas tulumaksukärpeid, et toestada kodumaist nõudlust. Lisaks abistati autotööstust ja ehitust.

Rootsi ametiühinguorganisatsiooni LO ökonomisti Ola Petterssoni sõnul pole aga selles midagi erilist. „Anders Borg on teinud sama, mis kõik ELi riigid,“ leiab ta.

Selles on aga lehe küsitletud majanduseksperdid ühte meelt, et Borg on finantskriisis „miinide vahel“ edukalt laveerinud ja see on kindlasti tunnustust väärt saavutus.