Rootsi rahandusminister liialt kiidetud

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutab majandusekspertidega konsulteerimise järel, et Rootsi rahandusminister Anders Borg on Rootsi majanduse praeguse hea seisu eest teenimatult palju kiita saanud.

Suurele osale tänasest edust panid aluse 90ndate aastate alguse struktuurireformid, mille viis läbi toonane rahandusminister ja hilisem peaminister Göran Persson. Kriisi järgne kiire toibumine on aga tingitud peamiselt välisteguritest – ekspordinõudluse taastumisest, kirjutab leht.

Anders Borgi suur teene on, et ta seniselt kursilt ei vääratanud. Kriisis rakendatud meetmetelt ei erine Rootsi samas kuigivõrd teistest Euroopa riikidest.

Rootsi edu pant on 90ndatel aastatel kriisi järel loodud uus majanduspoliitiline raamistik, mis tähendas keskpangale sõltumatuse andmist ning riigieelarves ülejäägi eesmärgi ja kulutuste ülempiiri kehtestamist. Tänu sellele oli Rootsi riigi rahandus finantskriisi puhkedes heas seisus, võimaldades valitsusel rakendada meetmeid majanduse ergutamiseks (tööjõumaksude alandamine, otsetoetused jms.)

„Anders Borg on hoidnud seda, mis tehti 90-ndatel aastatel, kuid tema suur teene seisneb selles, et ta ei andnud kiusatustele järgi,“ ütles majandusprofessor John Hassler. Võimalusi selleks olnuks palju.

„Valitsuse teene on, et riigi finantsid olid heas korras,“ ütles 90ndate aastate alguse kriisi ajal Rootsi keskpanka juhtinud ning täna Rootsi suurettevõtteid ühendava organisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Urban Bäckström. „Kõige olulisem oli aga kodumaise finantskriisi vältimine.“

Kui kriis 2008. aasta sügisel puhkes, lasti käiku rida erakorralisi abinõusid. Rootsi keskpank langetas baasintressi määra kiiresti 4,75 protsendilt 0,25 protsendile ja pumpas finantssüsteemi sadu miljardeid Rootsi kroone. Rootsi Riigivõla amet varustas turgu võlapaberitega ja võttis üle raskustesse sattunud investeerimispanga Carnegie. Rootsi valitsus käivitas pankade toetuseks 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse garantiiprogrammi ning jätkas tulumaksukärpeid, et toestada kodumaist nõudlust. Lisaks abistati autotööstust ja ehitust.

Rootsi ametiühinguorganisatsiooni LO ökonomisti Ola Petterssoni sõnul pole aga selles midagi erilist. „Anders Borg on teinud sama, mis kõik ELi riigid,“ leiab ta.

Selles on aga lehe küsitletud majanduseksperdid ühte meelt, et Borg on finantskriisis „miinide vahel“ edukalt laveerinud ja see on kindlasti tunnustust väärt saavutus.