• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 01.05.11, 13:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi rahandusminister liialt kiidetud

Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet kirjutab majandusekspertidega konsulteerimise järel, et Rootsi rahandusminister Anders Borg on Rootsi majanduse praeguse hea seisu eest teenimatult palju kiita saanud.
Suurele osale tänasest edust panid aluse 90ndate aastate alguse struktuurireformid, mille viis läbi toonane rahandusminister ja hilisem peaminister Göran Persson. Kriisi järgne kiire toibumine on aga tingitud peamiselt välisteguritest – ekspordinõudluse taastumisest, kirjutab leht.
Anders Borgi suur teene on, et ta seniselt kursilt ei vääratanud. Kriisis rakendatud meetmetelt ei erine Rootsi samas kuigivõrd teistest Euroopa riikidest.
Rootsi edu pant on 90ndatel aastatel kriisi järel loodud uus majanduspoliitiline raamistik, mis tähendas keskpangale sõltumatuse andmist ning riigieelarves ülejäägi eesmärgi ja kulutuste ülempiiri kehtestamist. Tänu sellele oli Rootsi riigi rahandus finantskriisi puhkedes heas seisus, võimaldades valitsusel rakendada meetmeid majanduse ergutamiseks (tööjõumaksude alandamine, otsetoetused jms.)

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Anders Borg on hoidnud seda, mis tehti 90-ndatel aastatel, kuid tema suur teene seisneb selles, et ta ei andnud kiusatustele järgi,“ ütles majandusprofessor John Hassler. Võimalusi selleks olnuks palju.
„Valitsuse teene on, et riigi finantsid olid heas korras,“ ütles 90ndate aastate alguse kriisi ajal Rootsi keskpanka juhtinud ning täna Rootsi suurettevõtteid ühendava organisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Urban Bäckström. „Kõige olulisem oli aga kodumaise finantskriisi vältimine.“
Kui kriis 2008. aasta sügisel puhkes, lasti käiku rida erakorralisi abinõusid. Rootsi keskpank langetas baasintressi määra kiiresti 4,75 protsendilt 0,25 protsendile ja pumpas finantssüsteemi sadu miljardeid Rootsi kroone. Rootsi Riigivõla amet varustas turgu võlapaberitega ja võttis üle raskustesse sattunud investeerimispanga Carnegie. Rootsi valitsus käivitas pankade toetuseks 1,5 triljoni Rootsi krooni suuruse garantiiprogrammi ning jätkas tulumaksukärpeid, et toestada kodumaist nõudlust. Lisaks abistati autotööstust ja ehitust.
Rootsi ametiühinguorganisatsiooni LO ökonomisti Ola Petterssoni sõnul pole aga selles midagi erilist. „Anders Borg on teinud sama, mis kõik ELi riigid,“ leiab ta.
Selles on aga lehe küsitletud majanduseksperdid ühte meelt, et Borg on finantskriisis „miinide vahel“ edukalt laveerinud ja see on kindlasti tunnustust väärt saavutus.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele