Tunnen muret firmajuhtide madalate palkade pärast

Artikkel

- Uudised
- Raivo Sormunen
- 5. mai 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnen muret firmajuhtide madalate palkade pärast
Sel nädalal avaldatud börsifirma juhtide palgaedetabel näitas, et kahe Eesti suurfirma juhtide (Tallinna Kaubamaja ja Ekspress Grupp) töötasu jäi mullu alla 50 000 krooni kuus. Uues rahas on see umbes 3000 eurot kuus. Miinus tulumaks. Kuna palusime kõigil ettevõtetel oma andmeid veel ka üle kontrollida, saan eeldada, et summa ei tohiks väga vale olla.
Kui osa lugejaid võib õlgu kehitada ja pidada riigikogu lihtliikmega sarnast teenistust parajaks või koguni suureks, siis aktsionärina paneks mind selline summa tõsiselt muretsema. Ma ei suuda mõista, kuidas on võimalik motiveerida sellise summaga Eesti tippjuhte, kelle alluvuses on tuhandeid töötajaid ja kelle firma näitab aastas miljardite kroonide suurust käivet? Skandinaavias saab sellise summa kuus juba kätte juba hea ehitusmees, rääkimata IT-sektorist, kus väga hea spetsialist võib sellise summa teenida ka Eestis.
Ärgem hakakem rääkima Eesti suurest tööpuudusest ja pikast tööotsijate pingist. Tippfirma juhil peaks olema kõik eeldused töötada juhtivatel kohtadel ka väljaspool Eestit ning neljakordne Eesti keskmine palk ei peaks üht tippjuhti kindlasti rahuldama. Välja arvatud juhul, kui ta tõepoolest teeb tööd missioonitundest ning on eelnevalt oma tagala ära kindlustanud. Või juhul kui tippjuht saab muid varjatud hüvesid, mis tõstavad ta kogusissetuleku väärilisemale tasemele.
Milleks me üldse räägime palkadest? Börsifirma juhtide palkade suurus on otseselt investorite asi. Juhatuse esimeeste sissetulekuid on hoitud Skandinaavias, Euroopas, Ühendriikides ja kõikjal mujal maailmas meedia ja investorite tähelepanu all. Põhjuseks see, et tippjuhtide palgakulud on viimaste aastakümnete jooksul ülikiirelt kasvanud.
Kui kuue- või seitsmekümnendatel teenisid USA börsifirmade tippjuhid 20-30 korda oma alluvatest enam, siis viimastel kümnenditel on asi väljunud kohati isegi kontorolli alt ning alluvate ja tippude töötasude vahe on kärisenud paari-kolmesaja korrani.
Sissetulekute vahe ei ole sisse tulnud niivõrd fikseeritud palganumbrist vaid sellest, et enamus tippude töötasust on tulnud kõikvõimalike muude hüvede (optsioonid, boonused, tööandja pensioniplaan, lahkumishüvitis jne) näol. Ning loomulikult võivad sellised summad muuta investoreid pahuraks. Seda eriti masu tingimustes ehk ajal, mil ettevõtete kasumid, käibed ja dividendimaksed vähenevad.
Kuna Eesti kõige kõrgemalt tasustatud börsifirmade juhtide palgad (Tallink Grupp, 202 000 krooni kuus) ületavad keskmist palka paarkümmend korda, ei tohiks aktsionärid veel barrikaadidele minna. Võtame kõrvale laevanduskontserni väikese konkurendi Viking Line'i presidendi ja juhi Mikael Backmani, kelle töötasu oli eelmisel aastal 23 700 eurot (371 000 krooni) kuus.
Seega ei maksa börsifirmade juhtidel oma palga suurusepärast kindlasti mitte piinlikkust tunda. Suhtena keskmisse Eesti palka on need täiesti normaalsel tasemel. Mõnel juhul koguni liiga madalad.
Hetkel kuum